Eesti 200 esimeheks pürgiv Kristina Kallas tunnistas teisipäeval ERR-ile avameelselt, et Eesti 200 viimase aasta otsustusprotsessides on olnud kaos.

"Kuskil tehakse otsuseid, osa juhatuse ja fraktsiooni või piirkonna liikmed ei saa aru, kust see otsus on tulnud. Erakonna rutiinne toimimine on vaja paika saada," lubas Kallas.

Kallase sõnad on äravahetamiseni sarnased etteheidetele, mida jagas erakonna aadressil sealt välja visatud ja sotsidega liitunud Züleyxa Izmailova 5. juunil ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast": "On selge, et teatud otsuseid on tehtud kuskil mujal ja neid on siis hiljem vormistatud, kas juhatuses või fraktsioonis."

Valitakse laupäeval Tallinnas Proto avastustehases toimuval Eesti 200 üldkogul erakonna esimeheks Kristina Kallas või Hendrik Johannes Terras, on muutuste tegemiseks erakonna uuele esimehele oluline uue juhatuse tugi.

Võrdluseks ja meenutuseks, just juhatuse enamuse toe puudumine (loe: allajäämine Kõlvarti leerile) viis Jüri Ratase Keskerakonna esimehe kohalt taandumiseni. Eestseisuse toe puudumist kurtis omal ajal IRL-i juhtinud ja siis ambitsioonika Isamaa 2.0 plaani välja käinud Margus Tsahkna. Kes nüüd Eesti 200 juhi kohalt taandub ja enam erakonna juhtorganitesse ei kandideeri.

Eesti 200 juhatuse kaheksale kohale on konkurss üsna kõva – sinna pürib 21 inimest ehk konkurss on 2,6 inimest kohale.

Erinevalt enamikust teistest erakondadest saavad Eesti 200 üldkogul hääletada kõik liikmed, kes üldkogule kohale tulevad. Eesti 200 liikmeskond (ligi 800 liiget) on ka enam kui kümme korda väiksem kui Keskerakonnal, Reformierakonnal või EKRE-l, kes kasutavad delegaate.

Eesti 200 kodulehelt leiab kõigi juhatusse kandideerijate mõtted. See on poliitikahuvilisele hea sissevaade, millised mõtted vahepeal ka üle 20-protsendilist toetust nautinud, kuid nüüd juba mõnda aega valimiskünnise all oleva erakonna hetkeolukorrast ja edasistest võimalustest on eestikahesajalastel endil. Ka neil, kes avalikkuses nii tuntud pole, kuid kelle vaade erakonnale on ehk ausamgi. Järgnevad mõned nopped.

Äsja riigikogu Euroopa Liidu asjade Komisjoni (ELAK) juhiks saanud Peeter Tali ütleb, et on õppinud, et iga kaotatud lahing ei pruugi viia hävitava kaotuseni pikas plaanis. "Kaotust on reeglina võimalik pöörata võiduks, aga selleks tuleb hinnata olukorda ja teha reorg," leiab militaar- ja meediataustaga Tali. Ta rõhutab parema kommunikatsiooni tähtsust.

Ka haridusministri nõunik Daniel Kõiv on sarnaselt Taliga lootusrikas, et Eesti 200-ga on veel kõik võimalik. "Tuleb vaid ropult tööd teha, julgeda ja otsustada. Ja ma soovingi seda teha. Teha ropult tööd, et Eesti 200 vallutaks uued tipud ühtsemana, suuremana ja tugevamana."

On ka neid, kellele ei meeldi erakonna sisetülide jõudmine avalikkusesse ja kes karistaks selle vastu eksijaid. Näiteks jurist ja treener Ivo Kappet leiab, et ühtegi liiget ei tohi süüdistada alusetult, veel vähem ennatlikult ja alusetult, ilma faktidele tuginemata või süüdistusi mitmetähenduslikult õhku riputades. "Veel vähem on õigus teha seda avalikkuses. Kes sellega nõus ei ole, peavad leidma endale teise "mänguväljaku"," leiab Kappet.

Nagu ikka, on ka neid, kes näevad erakonna kehvas reitingus süüd meedial ja tahaks oma sõnumite levitamiseks oma meediasüsteemi üles ehitama hakata, nagu on proovinud varem paljud parteid.

RKAS-i piirkonna haldusjuhina töötav Marko Sandre arvab, et Eesti 200 koduleht peab muutuma "kohustuslikust taustast tõeliseks meediakanaliks".

"Meie liikmed peavad muutuma kõrvaltvaatajatest staarideks, kel on oma taustajõud – erakond," leiab Sandre.

Samuti juhatusse pürgiv noorsootöötajate kogu juhatuse liige Kristina Masen leiab, et võtmeküsimus on "elevus". "Et valijatel jaguks elevust, peab olema igas piirkonnas inimesi, kelles on elevust. Ja elevus tahab mõnikord välist juhtimist ja kujundamist," usub ta.

Samas toob Masen välja ka teema, mis ka igas teises erakonnas pidevalt üles kerkib – piirkondlike rakukeste arendamise ja nende sõnumi jõudmise erakonna juhtideni.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütleb, et näeb juhatuse rolli senisest erinevalt ja kutsub erakonda üles rohkem tuleviku nimel tegutsema.

"Minu arvates peaks juhatuse ülesanne olema poliitiliste eesmärkide, võimaluste ja erakonna tulevikku puudutavate küsimuste sõnastamine selliselt, et need vastaksid pidevas muutumises olevale Eesti elule ja poliitilisele olukorrale. Veelgi enam, peaksime püüdma olla senisest rohkem proaktiivsed."

Juhatusse pürgiv finantsanalüütik Sander Udam tunnistab, et oli suve alguseks erakonnas ääretult pettunud. "Mul oli kadunud usk, et Eesti 200 suudaks neid muresid lahendada. Kaalusin kirumist või alla andmist, aga need ei tundunud atraktiivsed valikud. Selle asemel otsustasin mõelda lahendustele, pakkuda neid teile ja panna üles enda kandidatuur erakonna juhatusse."

Samuti juhatusse pürgiv erakonna tegevjuht Igor Taro on erakonna tulevikus raudkindel ja lubab: "Eesti 200 poliitilise nähtusena on tulnud selleks, et jääda."

Eesti 200 juhatuse esimehe kohale kandideerivad Kristina Kallas ja Hendrik Johannes Terras. Revisjonikomisjoni liikme kohale kandideerivad: Marek Reinaas, Ron Luvištšuk, Pille Tsopp-Pagan, Talvit Priimägi, Renata Lukk. Aukohtu esimehe kohale kandideerivad Mait Kornet ja Lauri Hussar.

Eesti 200 uute juhtide esimene suurem proovikivi saab olema 2025. aasta sügisel kohalike omavalitsuste volikogude valimised.