Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) hinnangul toob see samm rahalise kokkuhoiu, mõjutamata Eesti õiguskorra mõistetavust või õiguse toimimise arusaadavust.

"Õigusjõud on ainult eestikeelsetel Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide tekstidel," sõnas Pakosta.

Justiitsministeerium on tõlkinud vene keelde ja hoidnud järjepidevalt ajakohases seisus ligikaudu pooled kehtivatest seadustest – kokku umbes 200 seadust.

Seni on venekeelsete tõlgete uuendamisele kulunud 12 900 eurot aastas.

Juba vene keelde tõlgitud seadused jäävad Riigi Teatajas ning Jurist aitab portaalis kättesaadavaks, kuid neid ei uuendata.

Riigi Teatajas avaldatakse ka seaduste ingliskeelsed tõlked ja hoitakse neid järjepidevalt ajakohases seisus.

Ingliskeelsete tõlgete eesmärk on levitada neid väljaspool Eestit, toetamaks rahvusvahelist suhtlust meie partnerite ja välisinvestoritega.

Eesti alustas osade seaduste tõlkimist vene keelde 2014. aastal toonase justiitsministri Andres Anvelti (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) initsiatiivil. Tõlkimist alustati 50st igapäevaelu puudutavatest seadustest.