Väli: Ukraina tungimine Kurskisse pole andnud soovitud efekti
Ukraina eeldatav plaan tõmmata Venemaa Kurski oblastisse tungimisega Vene üksusi ära pealetungilt Donetski oblastist ei ole seni õnnestunud ning Venemaa jätkab seal edasitungimist, ütles kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülema asetäitja Toomas Väli reedel kaitseministeeriumis peetud briifingul.
"Venemaa ei ole suutnud segada Ukraina vägede tegevusvabadust [Kurski oblastis] ja loodame, et see rünnak seal ikkagi omandab ühel hetkel ka selle efekti, mida tõenäoliselt algselt Ukraina väejuhatus vähemalt sõjalisel tasandil soovis, et Donetski oblastist oleks toimunud Vene vägede ümberpaiknemine. Seda efekti ei ole saavutatud," rääkis kolonelleitnant Väli.
Ta selgitas, et Venemaa hoiab operatiivtasandil initsiatiivi ja kõige raskem on Ukrainal Donetski oblastis, kus põhiline vaenutegevus käib Pokrovski suunal. "Vaadates seda, mis seal toimub, on olukord tegelikult päris kriitiline," tõdes Väli.
"Venemaa on seal oma pealetungiga viimase poole aasta jooksul edasi liikunud, kilomeetrite kaupa, aeglaselt, kuid järjekindlalt. Me loodame, et neil saab ühel hetkel jõud otsa. Hoiame Pokrovski kaitsjatele pöialt ja loodame, et kõik Ukraina kaitseliinid seal püsivad," rääkis kolonelleitnant.
Väli sõnul korraldab Venemaa ööpäevas keskmiselt 195 rünnakut, neist kolmandik Pokrovski suunal.
Samas on Venemaa relvajõud Väli sõnul väga suures kaoses ja hädas Kurski all, jätkas ta. "Sellepärast, et ühtset juhtimist nad ei ole seal suutnud korraldada ja neil on seal väga palju just äsja ajateenistusse astunud Vene Föderatsiooni kodanikke," rääkis ta.
Väli viitas ka Venemaa korraldatud raketi- ja droonirünnakutele viimase kolme öö jooksul, kus alates esmaspäevast on Ukraina suunas saadetud üle 144 erineva tiib- ja ballistilise raketi.
"Ukraina õhukaitse on neist hävitanud pea 80 protsenti, kuid see 20 protsenti on teinud päris tõsist kahju Ukraina energiataristule - me räägime siin Kiievi hüdroelektrijaama tammist, Rivne tuumaelektrijaamast ja Južna-Ukrainski tuumaelektrijaamast, kus Ukraina on andnud ka Rahvusvahelisele Tuumaenergia Agentuurile teada, et nad on sunnitud olnud nendes tuumajaamades tegema teatud ümberkorraldusi jahutusvee osas," kirjeldas Väli.
Tema sõnul tähendavad Venemaa rünnakud Ukraina tsiviiltaristu pihta, et Vene väed ei pea kinni rahvusvahelisest sõjaõigusest, kus on ära määratud teatud kindlad objektid, mille ründamine sõjalisel otstarbel on täiesti keelatud.
"See näitab, et Venemaa on täielikult võõrandunud rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja rahvusvahelisest sõjaõigusest ja jätkab tahtlikult tsiviilelanikkonna vastaseid sõjakuritegusid. Mis see energiataristu sihikindel ja järjestikune hävitamine, sealhulgas ka tuumaobjektide teadlik ja tahtlik ohtuseadmine muud on?" rääkis Väli.
Peastaabi operatsioonide osakonna ülema asetäitja mainis ära ka selle, et Ukraina õhujõud on kaotanud ühe F-16 hävitaja.
"Me ei tea täpselt selle kaotuse asjaolusid, kus see täpselt toimus, me ei tea, kas see on piloodi eksitus või isegi omade õhutõrjetuli või mis selle taga on, aga võttes arvesse, et venelased on viimased ööpäevad tulistanud tiibrakette Ukrainasse, siis õhk on tihe ja kõigest paks ning selles segadikus võis ka see lennuk pihta saada. Aga hoiame uudis uudistel silma peal ja loodame, et piloot pääses eluga," rääkis kolonelleitnant Väli.
Toimetaja: Mait Ots