Eesti Energia juhatuse liige Kristjan Kuhi selgitas, et tehnoloogia arengutega kaasaskäimine on osa kontserni igapäevasest tööst. "Meil on selleks teadus-arenduspartnerid ja erinevad ettevõtted, kellega me koostööd teeme," rääkis Kuhi.

Läinud sügisel sündis ettevõttes mõte koondada taoline koostöö uue tütarfirma Enefit Ventures OÜ kätte.

"Enefit Ventures'i eesmärk on tuvastada ja võimaldada strateegilist koostööd Eesti Energia kontserni ja energiasektori tehnoloogiaettevõtete vahel," selgitas Kuhi. "Seda tüüpi tegevust laias maailmas on süstematiseeritud just läbi selliste corporate ventures´i ettevõtete ja fondide loomise. Kui me lätlasi või soomlasi vaatame, siis enamikel on sellised platvormid olemas."

Kuhi tõi näiteks veel Saksamaa energiatootjad EnBW ja E.ON, mis investeerivad läbi eraldi ettevõtete ja fondide kümnetesse veel algusjärgus tehnoloogiatesse.

Plaanist Enefit Ventures'i nimeline üksus luua kirjutati ka Eesti Energia värskes majandusaasta aruandes. "Koostöös uute ettevõtetega püüame avastada tehnoloogiaid ja lahendusi, mis aitavad meid ja meie kliente roheteekonnal edasi. Otsime lahendusi muu hulgas energia tootmise ja salvestamise, süsiniku kogumise ja ladustamise, e-mobiilsuse ja ringmajanduse valdkondades," seisab aruandes.

Nõukogu andis uue ettevõtte loomiseks rohelise tule

Eesti Energia nõukogu kiitis tütarfirma asutamise heaks mai lõpus. Nõukogu esimees Anne Mere rõhutas, et energeetikasektor teeb läbi suurt murrangut.

"Ja selleks, et Eesti Energia kontsernina suudaks täita Eesti riigi ootusi nii kasumlikkuse kui keskkonnamõju vähendamise osas, peame me olema konkurentsivõimelised," ütles Mere. "See tähendab, et me peame teadma, mis arendusi kuskil tehakse, neid sobivusel ja vajadusel oma äris ära kasutama ja selle läbi ettevõttena arenema ja konkurentsis püsima."

Kevadel avaldatud tööpakkumises, kus otsiti uude üksusesse investeerimisanalüütikut, märkis Eesti Energia, et võimalike partnerite jaoks pakub Enefit Ventures juurdepääsu nii kapitalile, ekspertteadmistele, professionaalsetele võrgustikele kui kliendikanalitele.

Nii Kuhi kui Mere selgitasid, et uue ettevõtte loomine poleks toonud mingit suurt murrangut, vaid koondanud partneritega tehtava koostöö ühe katuse alla. Eesti Energia omaniku esindaja rahandusminister Jürgen Ligi nägi plaanis siiski põhimõttelisemat muutust.

Ligi: kavandatud investeeringute edukus oleks väga suure küsimärgiga

"Ainuaktsionärile esitatud materjalidest selgub, et kavandatud ettevõte kavatseb investeerida algusjärgus olevatesse idufirmadesse, mille edukus on väga suure küsimärgiga ja täiendava kapitali vajadus potentsiaalselt suur," kirjutas Ligi teisipäeval ning teatas, et tema niisuguse ettevõtte asutamiseks luba ei anna.

"Olukorras, kus Eesti Energia kontsernil on suur kapitalivajadus, raskusi dividendiootuse täitmise, kaasaegsetesse energialahendustesse investeerimise ja jaotusvõrgu uuendamisega, siis on taolised investeeringud ebamõistlikud," lisas Ligi.

Rahandusministeeriumi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja Tarmo Porgand lisas, et Eesti Energia juhatuse ning töötajate tähelepanu peab minema kontserni tavapärastele tegevustele.

"Aktsionär leidiski praegu, et fookuse täiendav hajutamine ja rahaline panustamine sellistesse uutesse valdkondadesse ei ole hetkel mõistlik," sõnas Porgand. "Kui Eesti Energia jõuab oma arenguetapis sinna, et praegused rasked ajad on möödas, siis võib selle küsimuse juurde tagasi pöörduda ja vaadata, kuidas sellega edasi minna."

Võimalike investeeringutega seotud summad jäid saladuseks

Nii Anne Mere kui ka Kristjan Kuhi rõhutasid, et tütarühingu loomisega sooviti Eesti Energia tegevust läbipaistvamaks muuta. Aga kui ERR küsis, kui palju raha soovis kontsern võimalikele partneritele suunata, jäid mõlemad kidakeelseks.

Kuhi ütles, et senised investeeringud on ettevõtte ärisaladus ja tulevikus plaanitavatest investeeringutest on veel vara rääkida. "Siis, kui me omanikuga jõuame kokkuleppele, et mis vormis me seda läbipaistvust tekitame, eks me siis saame ka neid numbreid ja detaile rohkem kajastada," sõnas Kuhi.

"Need summad lähtuvad ikkagi sellest, mis arendused toimuvad erinevates iduettevõtetes või mujal ja milline on nende väärtus meie äri jaoks," lisas Mere. "Selle baasil saab mõelda, milline on võimalik investeering, kui üldse."

Tarmo Porgand ütles, et Eesti Energia muude investeeringutega võrreldes polegi kõneksolevad summad kuigi suured. Asi olevat pigem põhimõttes.

"Eks ta on selline märgiline küsimus," sõnas Porgand. "Et kui luuakse eraldi investeerimiskeha selliseks tegevuseks, siis sellest ainult ind kasvab ja tähelepanu ning fookus taoliste asjade otsimisele kindlasti suureneb. Meil ei ole soovi sellist märgilist ühingut praegu luua. Saame vanemad asjad korda, jätkame senise teadus-arendustegevusega ja kui olukord on parem, siis pöördume selle küsimuse juurde tagasi."

Eesti Energia: läheme siis senisel moel edasi

Anne Mere ei näe Jürgen Ligi otsuses midagi traagilist. "Ma mõistan seda, et ainuaktsionär soovib ise täpsemalt aru saada, millistesse ettevõtetesse soovib Eesti Energia investeerida," sõnas Mere. Ta selgitas, et nüüd jätkub lihtsalt senine praktika, kus igas ettevõttes osaluse omandamine käib rahandusministri laualt läbi.

"Ja omanik saab olema rohkem kursis sellega, mis suunas ettevõte liigub. See on väga tervitatav. Mida rohkem meil on dialoogi omanikuga, seda parem ja lihtsam," ütles Mere.

Tarmo Porgand täpsustas, et kui mõnes ettevõttes omandatakse oluline osalus, pole vahet, kas ostjaks on tütarfirma või emaettevõte.

 Ka Kristjan Kuhi rõhutas, et Eesti Energia juhtkond ning rahandusminister on paljus ühel meelel. Tema sõnul soovivad mõlemad, et teadus-arendustegevus ja koostöö teiste ettevõtetega oleks selgelt struktureeritud. "Vaatame kõik koos tulevikku!" ütles Kuhi.