Oluline laupäeval, 31. augustil kell 22.27:

- Vene armee vallutas Pokrovski suunal veel ühe küla;

- Venemaal kasvab seoses sõjaga rahulolematus valitsejate suhtes ning võimud on seda mõistes käivitanud keeruka suhtekorralduskampaania, leidis mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW);

- Ukraina sõjaväelane: venelastel jätkub ressursse kuni kaheks kuuks;

- Reedel Harkivis elurajooni tabanud Venemaa liugpommirünnakus hukkus kuus inimest ning 97 sai vigastada;

- Vene relvajõud lasid öösel Kurski oblastist Ukraina pihta 52 drooni, millest ei tabanud sihtmärki mitte ükski, teatas Ukraina õhuvägi;

- Borrell: EL on täitnud 65 protsendi ulatuses miljoni mürsu lubaduse;

- Ukrainal oli täielik õigus alustada enesekaitseks rünnakut Venemaa Kurski oblastile, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg;

- USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kohtus Valges Majas oma Prantsuse, Saksa ja Briti kolleegi ning Ukraina presidendikantselei juhiga;

- Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak võttis tagasi avalduse, milles hoiatas, et Kiiev peatab aasta lõpus Vene nafta transiidi läbi oma territooriumi;

- Ukraina laupäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotasid Vene väed viimase ööpäevaga 1360 sõdurit;

- Tšassiv Jari pommitamises hukkus viis inimest;

- Ukraina kindral: Vene väed tahavad Sudža linna maa pealt ära pühkida

Vene üksused vallutasid Pokrovski suunal järjekordse asula

Vene armee vallutas Ukraina Donetski oblastis Pokrovski rajoonis Karlovka küla ja tungis idarindel veelgi kaugemale, teatas rahvusvaheline seireprojekt Deep State laupäeva varahommikul.

"Vaenlane okupeeris Karlovka ja tungis edasi ka Galitsinovkas, Stelmahhovkas, Dolinovka ja Peštšanõ lähedal," öeldi teates.

Kui Ukraina jaoks on olukord kõige keerulisem Pokrovski suunal, siis Venemaa on aktiivne ka Kupjanski, Lõmani ja Kurahhovski piirkonnas.

Ukraina kindralstaabi hommikuste andmete kohaselt toimus viimase ööpäeva jooksul 179 sõjalist kokkupõrget Vene üksustega.

Harkivi kandis toimus seitse lahingut. Ukraina kaitse tõrjus Venemaa rünnakud Pletenevka, Liptsõ ja Voltšanski lähedal. Üks vaenlase rünnak oli hommikul veel pooleli.

Kupjanski suunal ründas vaenlane Sinkovka, Kolesnikovka, Novoossinovo, Lozovaja, Andreevka, Stelmahhovka ja Gluškovka lähistel. Kakskümmend kuus lahingut on lõppenud, neli oli veel pooleli.

Lõmani piirkonnas ründasid Vene üksused Ukraina positsioone Tverdohlebovo, Novosergijevka, Druželjubovka, Grekovka, Tšerneštšina, Makejevka, Nevski ja Novosadovoi lähistel. Ukraina kaitsjad tõrjusid 21 rünnakut, üks veel jätkus Druželjubovka lähedal.

Severski piirkonnas lõid Ukraina kaitsjad tagasi neli vaenlase rünnakut Verhnekamenski, Ivano-Darjevka ja Võjemka piirkonnas.

Kramatorski suunas peeti 12 lahingut, need toimusid Kalinovka, Tšassiv Jari, Stupotšeki, Ivanovski, Andrejevka ja Predtetšino lähedal. Ukraina jõud peatasid kõik vaenlase rünnakud.

Toretski lähistel toimus 15 kokkupõrget. Venelased ründasid Ukraina üksuste positsioone Toretski ja Nelipovka lähedal. Hommikul oli veel käimas üks vaenlase rünnak.

Pokrovski suunas toimus hommikust alates 55 lahingut Zeljonoje Pole, Vozdviženka, Grodovka, Karlovka, Novogrodovka, Marinovka, Miroljubovka, Mihhailovka ja Selidovo asulate piirkonnas. Ukraina üksused tõrjusid 52 rünnakut, kolm oli hommikul veel pooleli.

Kurahhovskis ründas vaenlane 23 korda Ukrainskaja, Galitsinovka, Krasnogorovka, Georgijevka ja Konstantinovka lähedal. Kakskümmend kaks kokkupõrget oli lõppenud, üks veel pooleli.

Vremovski suunas tegi vaenlane kaheksa ebaõnnestunud katset Ugledari ja Vodjanoi juures Ukraina üksused kaitseliinidelt välja tõrjuda.

Orehhovski suunas Robotino pealetungil ei saatnud Vene üksusi samuti edu.

Dnepro suunal kahel korral Ukraina kaitseväe positsioone rünnanud vaenlane löödi tagasi.

Uuring: Venemaal kasvab rahulolematus

Venemaal kasvab seoses sõjaga rahulolematus riigi valitseja Vladimir Putini ja võimude suhtes laiemalt, selgub võimudele lojaalse Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimise Keskuse (VCIOM) korraldatud küsitlustest, mida vahendas mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

VCIOM-i reedel avaldatud 25. augustil tehtud küsitlus näitas, et 28 protsenti vastanutest väljendas nördimust või rahulolematust Venemaa võimude tegevusega viimase kuu jooksul. Seda on rohkem kui sama keskuse 11. augustil ja 28. juulil korraldatud küsitlustes, kus rahulolematuse tase oli vastavalt 25 protsenti ja 18 protsenti.

Analüütikute hinnangul pole rahulolematus olnud nii suur alates 2022. aasta novembris korraldatud küsitlusest, mis järgnes Venemaal toimunud sügavalt ebapopulaarse osalise mobilisatsiooni esimesele kuule.

VCIOM märkis ka, et heakskiit Putini tegevusele langes 12. ja 18. augusti vahelisel ajal 3,5 protsendipunkti, jõudes 73,6 protsenti. ISW andmetel on tegemist rekordilise Putini toetusreitingu langusega isegi Kremlit toetavate küsitlejate seas alates täismahulise invasiooni algusest Ukrainas 2022. aasta veebruaris. Viimane Putini toetust kajastav küsitlus, mille VCIOM avaldas 30. augustil, näitas 19. ja 25. augusti vahel täiendavat 1,2-protsendilist langust 72,4 protsendini.

"Venemaa riigile kuuluvate uuringufirmade küsitluste sellised tulemused ei näita eriti suurt rahulolematust ega peegelda need ka usaldusväärselt Venemaa ühiskonna tegelikke meeleolusid. Selliste tulemuste avalikustamine viitab aga sellele, et Kreml leiab, et peab tunnistama, et ühiskondlik rahulolematus on pärast Ukraina sissetungi algus Kurski oblastisse kasvanud," tõdes ISW oma kommentaaris.

Mõttekoja hinnangul loodab Kreml tõenäoliselt, et ühiskonna rahulolematuse piiratud tunnistamine kaitseb teda süüdistuste eest, nagu eirataks Venemaa ühiskonna muret Ukraina sissetungi pärast Kurski oblastisse.

"Paistab, et Kreml on käivitanud keeruka sõnumikampaania, mille eesmärk on õigustada kodumaise publiku ees seda, miks Venemaa eelistab ründeoperatsioonide jätkamist Ida-Ukrainas sellele, et Ukraina väed viivitamatult Kurski oblastist välja lüüa ning piiratud rahulolematuse tunnistamine võib olla osa sellest kampaaniast," seisab ISW raportis.

Ukraina sõjaväelane: venelastel jätkub ressursse kuni kaheks kuuks

Vene relvajõud paiskasid Pokrovski hõivamisele kõik olemasolevad ressursid, kuid nende võimalused ei ole piiritud ja kui Ukraina vägi veel paar nädalat vastu peab, on neil võimalus vaenlane peatada, ütles sõjandusekspert, Ukraina relvajõudude peastaabi endine pressiesindaja Vladõslav Seleznjov Ukraina ringhäälingule.

"Tänavu 7. augustil ütles meie sõjaväeluure juht kindral [Kõrõlo] Budanov, et vaenlasel on ressurssi rünnata poolteist kuni kaks kuud. See tähendab, et kuskil septembri keskpaigaks või lõpuks peaks see ressurss lõppema. Kui Ukraina vägi suudab pidada vastu vähemalt kolm nädalat, on suur tõenäosus, et vaenlane ei saavuta oma plaanidega midagi asjalikku," vahendas portaal Unian reedel Seleznjovi sõnu.

Lisaks on venelased sunnitud viima osa oma ressurssidest Kurski piirkonda üle, lisas ta.

"Selleks, et vaenlane suudaks hävitada Ukraina sillapea Kurski oblastis, vajab ta vähemalt 50 000 meest. Kust neid ressursse võtta, kui absoluutne enamus neist on juba paigutatud rinde muudesse lõikudesse?" märkis Seleznjov.

Pokrovski kaitsekindlustuste valmimise kohta märkis ekspert, et kuigi ametlikult öeldakse, et kõik vajalik on tehtud, on see "mitmetähenduslik küsimus".

"Ei piisa ainult kindlustuse rajamisest. Need on vaja ka mehitada väljaõpetatud ja varustatud isikkoosseisuga, mis hoiaks kaitseliine ja -positsioone," märkis ta.

Seleznjov meenutas ka, et venelastel on arvuline eelis ja õhuülekaal, mis aitab neil edasi liikuda. Seetõttu ütles ta kokkuvõtteks, et venelased liiguvad edasi ja "praegu ei ole meil võimalik seda edasitungi peatada, eriti Pokrovski suunal".

Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest

Reedel Harkivis elurajooni tabanud Venemaa liugpommirünnakus hukkus kuus inimest ning 97 sai vigastada.

"Kannatada sai 97 inimest, neist 22 on alaealised," teatas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov.

Täpsustatud andmetel sai kuus inimest surma, neist üks oli mänguväljakul olnud laps.

Kuberneri sõnul tabasid liugpommid linna viite piirkonda, kahjustada sai 82 korterelamut, 11 eramut, 57 autot, kaks laohoonet ja kümme garaaži.

Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski

Vene relvajõud lasid ööl vastu laupäeva Kurski oblastist Ukraina pihta 52 drooni, millest ei tabanud sihtmärki eri põhjustel mitte ükski, teatas Ukraina õhuvägi.

Nii olevat Ukraina õhutõrjujad tulistanud venelaste teele saadetud 52-st Shahedi kamikaze-droonist alla 24, veel 25 olevat ise alla kukkunud, kaks lendasid Venemaa territooriumile ja veel üks Valgevenesse.

Ka sel ööl ründas Venemaa Ukrainat ballistilise raketiga Iskander-M, mis lasti välja Voroneži oblastist ning okupeeritud Donbassist tulistati Ukraina positsioone nelja õhutõrjeraketiga S-300.

Ukraina õhutõrje töötas öösel Kiievi, Poltaava, Tšerkassõ, Dnipropetrovski, Tšernigovi, Kirovogradi, Mõkolajivi ja Sumõ oblastis.

Kiievis kuulutati õhuhäire välja neljal korral ning kokku kestis see ligi neli tundi.

Borrell: EL on täitnud 2/3 plaanist tarnida Kiievile miljon mürsku

Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell.

"Me jätkame laskemoona tarnimist. Praegu oleme täitnud 65 protsenti meie algsest eesmärgist – tarnida miljon mürsku. Suvel oli näha kiirenemist. Tööstus töötab täisvõimsusel. Me saavutasime 65 protsenti, kuid see ei ole veel kõik –kasv on olemas," ütles Borrell pressikonverentsil reedel, pärast Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikku kohtumist Brüsselis.

Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrid kiitsid 2023. aasta märtsis heaks Eesti algatuse tarnida Ukrainale 12 kuu jooksul vähemalt miljon 155-millimeetrise kaliibriga mürsku.

Ta märkis, et paljud EL-i liikmesriigid rõhutavad sõjaliste tarnete kiirendamise tähtsust.

"Ma olen nendega täiesti nõus," ütles Borrell.

Ta märkis, et Euroopa Liidu sõjaline abi Ukrainale ulatub juba 43,5 miljardi euroni.

Stoltenberg: Ukrainal oli õigus tungida Venemaa Kurski oblastisse

Ukrainal oli täielik õigus alustada enesekaitseks rünnakut Venemaa Kurski oblastile, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg intervjuus Saksa ajalehele Die Welt.

"Ukrainal on õigus ennast kaitsta.  Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei lõpe see õigus piiril," ütles Stoltenberg laupäeval avaldatud intervjuus.

6. augustil alustatud rünnak tuli Kremlile täieliku ootamatusena. Ukraina teatel on hõivatud kümneid asulaid ja rohkem kui 1200-ruutkilomeetrine ala.

"Seal (Kurski oblastis) asuvad Vene sõdurid, tankid ja baasid on rahvusvahelise õiguse kohaselt legitiimsed sihtmärgid," rõhutas ta ning viitas Ukraina põhjendusele, et Ukraina loob Kurski oblastis endale puhvertsooni, et hoida ära Venemaa piiriülesed rünnakud oma territooriumile.

Stoltenberg kinnitas, et NATO ei mänginud selles rünnakus mingit rolli.

Sullivan arutas liitlastega Ukraina toetamist

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kohtus Valges Majas oma Prantsuse, Saksa ja Briti kolleegi ning Ukraina presidendikantselei juhiga, et arutada Kiievi toetamisega seotud küsimusi, teatas reedel Valge Maja.

"Sullivan teatas  USA muutumatust toetusest Ukrainale. Partnerid arutasid samme, mida tehakse Ukraina üksuste tugevdamiseks lahinguväljal, seal hulgas suurtükkide, õhutõrjevahendite ja teiste eluliselt tähtsate võimete tarnimisega," öeldi teates.

Kohtumisest osavõtjad käsitlesid "Ukraina õhutõrje ja energiasüsteemide tugevdamist, samuti investeeringuid, mida USA ja liitlased teevad Ukraina kaitsetööstusbaasi toetamaks riigi pikaajalist julgeolekut".

Samuti arutati jõupingutusi saavutamaks õiglane ja püsiv rahu, mis põhineb suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse  põhimõtetel, lisati teates.

Pärast mitmepoolset kohtumist arutasid Sullivan ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantseleiülem Andri Jermak kahe riigi partnerlust, seal hulgas sõjalist toetust ning abi Ukraina ülesehitamisel, edastas Valge Maja.

Podoljak võttis tagasi tagasi lubaduse peatada Vene nafta transiit

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski tähtsaim nõunik võttis reedel tagasi avalduse, milles hoiatas, et Kiiev peatab aasta lõpus Vene nafta transiidi läbi oma territooriumi.

Kiiev on jätkanud Vene gaasi ja nafta transportimist Euroopa riikidesse ka ajal, kui ta ise ründab Venemaa energiarajatisi ja kutsub oma liitlasi üles lõpetama Moskva sissetungi rahastamist temalt energiakandjate ostmisega.

Zelenski abi Mõhhailo Podoljak oli reedel Ukraina meediale öelnud, et riik lõpetab alates 1. jaanuarist 2025 Vene nafta transiidi – kooskõlas Kiievi kohustusega lõpetada samal ajal Venemaa gaasi tarnimine.

Kuid hiljem reedel märkis ta AFP-le, et see ei olnud plaan ja et Kiiev jätkab ka pärast seda kuupäeva Euroopa riikidega sõlmitud naftatransiidilepingute täitmist.

"Oleme täitnud ja täidame ka edaspidi kõik oma lepingulised kohustused meie Euroopa partnerite ees täielikult," ütles ta AFP-le.

Zelenski ütles nädala algul, et Kiiev ei pikenda Vene gaasi transiidilepingut, kui see 2024. aastaga lõpeb.

Kuid Ukraina kohustusi tarnida Venemaa naftat reguleeritakse lepingute ja tähtaegadega.

Ungaril, Slovakkial ja Tšehhil on kokkulepped Venemaa toornafta importimiseks torujuhtme Družba kaudu, mis kulgeb Kesk-Venemaalt läbi Ukraina ja Euroopasse.

EL kehtestas Vene nafta impordile ulatuslikud piirangud pärast kallaletungi Ukrainale, keelustades sisuliselt 90 protsenti Venemaa sõjaeelsest müügist Euroopasse.

Ligikaudu pool Venemaa naftaekspordist läks Euroopa Liitu – 2021. aastal bloki andmetel peaaegu 80 miljardi dollari väärtuses.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1300 sõduri

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 614 950 (võrdlus eelmise päevaga +1360);

- tankid 8582 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 16 736 (+14);

- suurtükisüsteemid 17 614 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1176 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 940 (+0);

- lennukid 368 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 14 471 (+18);

- tiibraketid 2557 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 23 825 (+62);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2677 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Tšassiv Jari pommitamises hukkus viis inimest

Kohalike võimude sõnul hukkus laupäeval Tšassiv Jari pommitamises viis inimest.

Vene väed tulistasid hommikul välja mürske ja need tabasid korrusmaja ja eramaja, ütles Vadim Filaškin.

Ukraina kindral: Vene väed tahavad Sudža linna maa pealt ära pühkida

Vene väed üritavad Ukraina vallutatud Sudža linna Venemaal Kurski oblastis maa pealt ära pühkida, ütles Ukraina maavägede ülem Oleksandr Pavliuk.

Pavliuki sõnul pommitab Venemaa Sudžat järjepidevalt ja ründab seda nii juhitavate õhupommide kui ka kamikaze-droonidega.

President Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina jätkab Kurski oblastis oma vahetusfondi täiendamist ja surub edasi Venemaa territooriumile.

"Arutasime ülemjuhatajaga ka meie ründeoperatsioonide üksikasju, aktiivset tegevust Kurski oblastis. Jätkame Ukraina vahetusfondi täiendamist ja sõja surumist Venemaa territooriumile," rõhutas Ukraina president.