Oluline 1. septembril kell 16.00:

- Rünnakus Harkivile sai vigastada vähemalt 41 inimest;

- Venemaa ei võimalda humanitaarkoridori Kurskist;

- Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale;

- Zelenski veenis läänt lubama kasutada kaugmaarelvi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1350 sõduri.

Rünnakus Harkivile sai vigastada vähemalt 41 inimest

Venemaa korraldas 1. septembril õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest, teatasid kohalikud võimud.

Umbes kell 13.00 kohaliku aja järgi kuuldi Harkivis esimesi plahvatusi. Linnapea Ihor Terehhovi sõnul sattusid rünnaku alla kaks linnaosa.

Kohaliku aja kell 14.00 sai Saltivski rajoonis vigastada 22 ja Nemõšlianski rajoonis kuus inimest. Kahe inimese seisund on raske, ütles Terehhov. Hiljem lisas Terehhov, et Saltivski rajooni rünnakus said vigastada kaks last ja kaks meedikut.

Kohaliku aja järgi kella 15.30 seisuga on Harkivi oblasti kuberneri Oleh Syniehubovi sõnul vigastatute arv tõusnud 41 inimeseni. Vigastatute seas on viis last.

⚡️ UPD: at least 41 people injured, including 5 children, as a result of the Russian attack on Kharkiv this afternoon.

In Saltivka district, a gas pipe near a supermarket was damaged, according to police chief Tymoshko.

: Suspilne pic.twitter.com/HNAABiqM8P

— UNITED24 Media (@United24media) September 1, 2024

Russian Iskander-M missile strike in Kharkiv today, targeting shopping center. pic.twitter.com/ANbzUuLCr0

— The Current Report (@roshoo61) September 1, 2024

In Kharkiv, the "Sports Palace" was destroyed, a shopping mall and a Nova Poshta were damaged.

❗️The Russians were targeting only civilian infrastructure. pic.twitter.com/SfaKq5rTgT

— MAKS 24 (@Maks_NAFO_FELLA) September 1, 2024

russian terrorist army fired rockets at the center of Kharkiv.

The sports complex "Palace of Sports" and a Kharkiv metro station were destroyed.

Only civilian objects.

Fucking russian terrorists. Punishment will come. pic.twitter.com/T3Tbsqclxz

— Oleksiy Goncharenko (@GoncharenkoUa) September 1, 2024

"Venemaa terroriseerib taas Harkivi," kirjutas president Volodõmõr Zelenski Telegramis.

"Kõik päästeoperatsiooniks vajalikud vahendid on kasutusele võetud," ütles Zelenski. "Ja selle terrori peatamiseks tuleks kaasata kõiki vajalikke vahendeid kogu maailmas. Selleks pole vaja erakordseid vahendeid, vaid juhtide piisavat julgust – julgust anda Ukrainale kõike, mida ta enda kaitsmiseks vajab."

Venemaa ei võimalda humanitaarkoridori Kurskist

Venemaa ei ole võimaldanud oma kodanikele humanitaarkoridori Kurskist lahkumiseks rohkem kui kolm nädalat pärast seda, kui Ukraina alustas sissetungi piirkonda, ütles Ukraina sõjaväe operatsioonilise taktikalise rühma Siversk pressiesindaja Vadõm Mõsnõk.

Mõsnõk andis oma kommentaarid valitsuse juhitud Telemaratoni ajal, teatas Ukraina uudisteagentuur Ukrinform.

"Räägime kohalikega palju. Näitame neile isegi fotosid hävitatud Ukraina linnadest, näitame filme venelaste poolt sõja alguses toime pandud kuritegudest. Neil on erinevad arvamused. Aga enamasti ei saa nad aru. Nad ütlevad, et tahavad rahu, et see lõpeks või et neile antakse humanitaarkoridor – võimalus lahingutsoonist lahkuda, mida Venemaa ei paku," ütles Mõsnõk.

Ukraina piiriülene sissetung naaberriiki Kurski oblastisse algas 6. augustil.

Ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul oli Ukraina kontrolli all 27. augusti seisuga 1294 ruutkilomeetrit (umbes 500 ruutmiili) ja 100 asulat, sealhulgas Sudža linn.

Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale

Venemaa kaitseministeeriumi teate järgi lendasid droonid 15 erineva Venemaa piirkonna kohal, sealhulgas kaks pealinna Moskva kohal.

Ministeerium täpsustas pühapäeva hommikul sõnumirakenduses Telegram, et kõige enam droone (kokku 122) lasti alla Ukrainaga piirnevate Kurski, Brjanski, Voroneži ning Belgorodi oblastite kohal.

Varem ütles Moskva linnapea Sergei Sobjanin, et Vene väed neutraliseerisid viis pealinna poole saadetud drooni.

Rünnak leidis aset rohkem kui nädal pärast seda, kui Sobjanin teatas "ühest kõigi aegade suurimast" droonirünnakust Moskva vastu, kui võimude väitel hävitati 11 lennumasinat.

Väidetavalt tabasid droonid laupäeva õhtul ka Venemaa Konakovo elektrijaama väljaspool Moskvat. Rajatis, Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam, on pühapäeva hommiku seisuga suitsus ja leekides.

"Meie kaitsjad tõrjuvad Ukrainaga piirneva Brjanski oblasti territooriumile suunatud droonirünnaku katset," ütles piirkonna kuberner Aleksandr Bogomaz.

Vene sõjaväelased "tuvastasid ja hävitasid" vähemalt 26 drooni, ilma et need oleks põhjustanud inimohvreid ega kahju, märkis Bogomaz Telegramis.

Piirkonna kuberner väitis 21. augustil, et sõjavägi nurjas Ukraina "luure ja sabotaažirühma" katse Brjanskisse tungida.

Selle naaberoblastis Kurskis vältab alates 6. augustist Ukraina pealetung.

Vene väed tulistasid droone väidetavalt alla ka Ukraina piiril Belgorodi ja Voroneži oblastite kohal, samuti kaugemal Lipetski ja Rjazani regioonides.

"Belgorodi kolme elumaja klaas on kahjustatud. Ühes eramajas hävis täielikult majandushoone," ütles Belgorodi kuberner Vjatšeslav Gladkov.

Orjoli oblasti kuberner Andrei Klõtškov ütles, et üks droon lasti alla.

Ukraina droonid tabasid kolmapäeval Venemaa edelaosas Rostovi oblastis ja Kirovi oblastis kaht kütusehoidlat, süüdates need põlema.

Teadete järgi võtsid kümned droonid 1. septembri ööl sihikule mitu Venemaa piirkonda, sealhulgas Moskva, Tveri, Voroneži, Tula, Brjanski, Belgorodi, Lipetski ja Kurski, teatasid kohalikud ametnikud.

Ulatuslikust droonirünnakust Venemaale teatasid ka X-i sõjablogijad

Ukrainian drones successfully hit the Russian Konakovo Power Station outside of Moscow this evening.

The facility, Russia's 8th largest thermal powerplant, is currently wreathed in smoke and flames. pic.twitter.com/Fnou7EIdG1

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) September 1, 2024

The video shows the moment of a drone strike on Moscow oil refinery in Kapotnya. https://t.co/IDW02tyOxB pic.twitter.com/lzvZLlveU8

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) September 1, 2024

Zelenski ärgitas läänt taas lubama kasutada kaugmaarelvi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus laupäeval USA-d, Ühendkuningriiki, Prantsusmaad ja Saksamaad lubama Ukrainal kasutada kaugmaarelvi Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide ründamiseks.

"Pöördun USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa poole. Meil on vaja võimet tõeliselt ja täielikult kaitsta Ukrainat ja ukrainlasi. Me vajame mõlemat: luba kaugmaavõimete jaoks ja teie kaugmaamürske ja -rakette," ütles Zelenskõi õhtuses videopöördumises.

"Elutähtsaid otsuseid – täpselt neid, mis võivad sündmusi õigel viisil mõjutada – ei saa edasi lükata."

Kiiev on pikka aega kurtnud, et kaugmaarelvade kasutuspiirangud lämmatavad tema sõjalisi jõupingutusi, samas kui Washingtoni väidab, et luba USA relvadega sügavale Venemaa territooriumile lööke anda võib konflikt eskaleerida.

Ukraina on need argumendid ümber lükanud ja on viimastel nädalatel suurendanud survet keelu tühistamiseks keset jätkuvat sissetungi Venemaa Kurski oblastisse. Valge Maja ei ole oma seisukohast loobunud, hoolimata sellest, et mõned Ühendriikide poliitikud toetavad Kiievi nõudmisi.

Kaitseminister Rustem Umerov ütles 30. augustil Washingtoni visiidi ajal, et esitas USA ametnikele nimekirja Venemaal asuvatest sihtmärkidest, mille pihta tahab Kiiev lööke anda ameeriklaste tarnitud kaugmaarakettidega ATACMS.

Zelenskõi sõnul jätkavad Ukraina sõdurid "sõja surumist" Venemaa territooriumile ja Vene sõjavangide võtmist.

Kuna Vene väed koondavad suurema osa oma ressurssidest Donetski oblastisse, on Pokrovski lähedal peetud lahingud muutumas "erakordselt jõhkraks", ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi 29. augustil.

Lääs on suures osas lubanud Ukrainal kasutada oma relvi sissetungi ajal, kuid USA ja Ühendkuningriik on säilitanud piirangud oma kaugmaarakettide, nagu ATACMS või Storm Shadow, kasutamisele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1350 sõduri

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 616 300 (võrdlus eelmise päevaga +1350);

- tankid 8592 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 16 760 (+24);

- suurtükisüsteemid 17 636 (+22);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1176 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 940 (+0);

- lennukid 368 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 14 507 (+38);

- tiibraketid 2557 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 23 8881 (+56);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2991 (+14).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.