Oluline esmaspäeval, 2. septembril kell 22.47:

- Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega;

- Zelenski: Venemaa iga rünnak näitab vajadust viia sõda vaenlase koju;

- Ukraina kritiseeris Mongooliat Putini vahistamata jätmise eest;

- Sumõ oblastist on evakueeritud peaaegu 22 000 inimest;

 - Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit;

ISW: Venemaa väe edasitung Ukrainas oli augustis pea kahe aasta suurim

Venemaa edenes augustis Ukraina maa-alal 477 ruutkilomeetri võrra, mis on Moskva okupatsiooniväe suurim kuine edasiliikumine pärast 2022. aasta oktoobrit, selgub rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) esitatud andmetest.

Ukraina armee seevastu saavutas kiiret edu augusti alguses Venemaal pärast üllatuslikku sissetungi Kurski oblastisse, hõivates kahe nädalaga enam kui 1100 ruutkilomeetri jagu maad.

Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega

Venemaa ründas ööl vastu esmaspäeval Kiievit droonide ning tiib- ja ballistiliste rakettidega, teatasid Ukraina õhujõud esmaspäeva varahommikul. 

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et päästjad kutsuti kiievi Holosiivski ja Solomjanski linnaosadesse. Ševtšenski linnaosas vigastasid droonitükid üht inimesi, lisas linnapea. 

"Kõige eest antakse vastus, vaenlane tunneb seda," lubas Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak postituses Telegrami kanalil. 

Ukraina õhujõudude teatel tulistas Venemaa Kiievi suunas välja mitu rühma tiibrakette, mida saatsid ballistilised raketid ja mõned droonid. Teateid võimalikest purustustest ja ohvritest seni ei ole. 

Ukraina kritiseeris Mongooliat Putini vahistamata jätmise eest

Ukraina välisministeerium teatas esmaspäeval tehtud avalduses, et rahvusvahelise kriminaalkohtu ICC liikmesriigi Mongoolia võimetus vahistada riiki tulnud Venemaa juht Vladimir Putin andis tugeva hoobi rahvusvahelise kriminaalõiguse usaldusväärsusele.

ICC andis Putini vahistamiskäsu välja mullu; Putin saabus esmaspäeval Mongooliasse.

"Mongoolia on pole toonud süüdistatavat kohtu ette ja seega jagab vastutust sõjakuritegude eest," ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Georgi Tõhhõi.

Zelenski: Venemaa iga rünnak näitab vajadust viia sõda vaenlase koju

Iga Vene armee rünnak Ukraina linnadele ja küladele on kinnitus, et sõda tuleb suruda sinna, kust see Ukrainasse toodi, sõnas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudistekanal Ukrinform.

"Venemaa ründas täna taaskord jõhkralt Harkivi. Praeguse seisuga on viga saanud ligi viiskümmend inimest. Kõik saavad vajalikku abi," rääkis riigipea.

Vigasaanute seas on seitse last.

Zelenski sõnul töötavad päästemeeskonnad endiselt rusudes, sest keegi võib ikka veel lõksus olla.

President rõhutas, et sissetungijad ründasid taas tavalisi tsiviilobjekte ehk kaubanduskeskust, spordipaleed ja linnamaju.

"Iga õhulöök Harkivile ja teistele linnadele ja küladele tõestab meie taktika õigsust ning seda eriti Kurski oblastis, et me peame tõrjuma sõja tagasi sinna, kust see Ukrainasse toodi ja mitte ainult Venemaa piirialadele," seletas Zelenski.

Viimase nädala jooksul lasid Venemaa okupatsiooniväed Ukraina asulate suunas üle 160 erinevat tüüpi raketi, 780 liugpommi ja 400 drooni.

Zelenski rõhutas juba varem päeval veelkord vajadust vastata vaenlase kurjusele kauglöökidega.

"On täiesti õiglane, et ukrainlased saaksid reageerida Venemaa terrorile täpselt nii, nagu vaja, et see peatada. Iga päev ja igal ööl on meie linnad ja külad vaenlase rünnakute all," rääkis Zelenski.

"Ainuüksi viimase nädala jooksul on Venemaa kasutanud meie rahva vastu üle 160 erinevat tüüpi raketi, 780 juhitavat pommi ja 400 erinevat tüüpi ründedrooni," märkis president.

Riigipea rõhutas, et Ukraina vajab õiglase vastuse andmiseks rohkem toetust, et kaitsta ja kindlustada Ukraina linnu Venemaa agressiooni eest.

"Otsus kauglöökide kohta Venemaalt rakettide stardiplatside pihta, Venemaa sõjalise logistika hävitamine, koos rakettide ja droonide allatulistamisega – kõik see aitab vastu seista Vene kurjusele," lõpetas Zelenski.

Putin väitis, et sissetung Kurskisse ei peata Venemaa pealetungi Ida-Ukrainas

Ukraina sissetung Venemaa Kurski oblastisse ei peata Moskva pealetungi Ukraina idaosas, väitis esmaspäeval Vene režiimi juht Vladimir Putin, kes lubas tegelda Ukraina "bandiitidega" Kurski oblastis.

Sumõ oblastist on evakueeritud peaaegu 22 000 inimest

Sellekohane teave postitati Sumõ oblasti sõjaväeadministratsiooni Facebooki lehel, teatas Ukrinform.

"Ainuüksi augustis tulistasid venelased enam kui 2200 korda Sumõ oblasti asulate ja piirkondade pihta. Vaenlane kasutab tsiviilelanike vastu võimsaid relvi. Elanikkonna kaitsmiseks viime läbi evakueerimisi. Tänaseks oleme suutnud ohtlikest piirkondadest evakueerida kuni 22 000 inimest," ütles oblasti kuberner Volodõmõr Artiuh.

Artiuh märkis, et praegune prioriteet koostöös rahvusvaheliste partneritega on täita sisepõgenike vajadusi, kelle kodud vaenlase poolt hävitati.

Eelkõige lepiti kokku 10 modulaarmaja ehitamises 70 sisepõgenikule Sumõ rajoonis. Septembris on kavas alustada 100 inimesele mõeldud modulaarlinna ehitamist. Projekti rahastatakse Rootsi Punase Risti toetusel.

Ukrinformi andmetel tuleb Sumõ oblastist evakueerida 45 000 inimest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 617 600 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 8601 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 16 786 (+26);

- suurtükisüsteemid 17 646 (+10);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1177 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 940 (+0);

- lennukid 368 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 14 537 (+30);

- tiibraketid 2557 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 23 925 (+44);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2993 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.