Kõrvalt vaadates tundub, et Ukraina viib praegu läbi operatsiooni Kurski oblastis ehk võõral territooriumil, aga samal ajal kaotab varsti oma territooriumi, Donbassi, kus Vene väed iga päevaga edenevad. Kuid Kiievis arvatakse teisiti.

"Ukraina jaoks Donbass ei ole praegu sõjalises mõttes võtmekoht. Seda lahinguvälja surub meile peale Venemaa. Me peame aga neile suruma peale teised lahinguväljad. Üks neist on Kurski oblast. Kõik olid sellest šokis. Teine võimalik lahinguväli on Krimm, kus Ukraina võib suhteliselt väikeste ressurssidega saavutada olulisi tulemusi," lausus New Geopolitics Research Networki analüütik Mihhailo Samus.

 Samusi sõnul lubas Kurski operatsioon ennetada venelaste uut rünnakut.

"Võib öelda, et isegi kui ei oleks operatsiooni Kurski oblastis, jätkaksid venelased pealetungiga Pokrovski suunal ja võib-olla ka mujal. Ma ei välistaks, et nad siis ründaksid Sumõt. Miks mitte? Neil olid võimalused ja nad kavatsesidki viia lahingutegevuse Harkivi alt Sumõ oblastisse," ütles ta.

 Sumõ linn asub 40 kilomeetri kaugusel Venemaa piirilt. Kuidas Ukraina operatsioon Kurski oblastis mõjutas kohalike elanike elu?

"Tuli uus laskemoon, millega meie pihta tulistatakse, tulid uued sihtmärgid. Ei saa kahjuks öelda, et meid hakati vähem pommitama. Vahepeal me kolleegidega arutame meie kohaliku administratsiooni avaldusi, et pommitamisi on nüüd vähem. Võib-olla on neil selline statistika, aga tunde järgi lastakse aina aktiivsemalt ja raketid kukuvad lähemale," lausus ajakirja "Tsukr" peatoimetaja Oleksi Tutša.

 F-16 lennukid, millest ühe Ukraina mõne päev tagasi kaotas, pole veel oma mõju sõjategevusele avaldanud.

"On probleem relvastusega. F-16 lennukid on Euroopa riikide omad, aga kogu nende relvastus on USA oma, isegi kui see asub Euroopa baasides. Ameeriklased annavad loa selle kasutamiseks. Suurbritannia ja Prantsusmaa andsid meile juba aasta tagasi Storm Shadow ja SCALP raketid, mis on peaaegu samad nagu JASSM, mida ameeriklased meile ei anna. Sellepärast me oleme sunnitud kasutama nõukogudeaegseid SU-24M, et lasta Storm Shadow ja SCALP rakette, F-16 aga ei saa. Neil on relvastus ainult "õhk-õhk"," lausus Samus.

 Teoreetiliselt tähendab see, et F-16 võiksid alla lasta Vene lennukeid, mis iga päev viskavad Harkivi peale liugpomme.

Räägitakse, et ukrainlased on sõjaga juba harjunud, aga kuidas võiks sellega harjuda? Üleeile kukkus Harkivisse Vene liugpomm. Viis inimest sai kohe surma, mitukümmend on praegu raskes seisundis haiglas ja kahe trepikoja elanikud jäid kogu oma varast ilma.

 "Ma tulen siia iga päev, äkki mind lastakse sisse. Võib-olla mõned asja on alles jäänud, kas või öösärk. Meil ei ole enam midagi. Nad on värdjad. Meil ei ole siin mingeid sõjaväeobjekte, ainult kool, lasteaed ja elumajad," rääkis Ljubov.

 Aina rohkem on hakatud Ukrainas rääkima sõja lõpetamise või vähemalt peatamise võimalusest.

"Venemaa ja Ukraina valmistuvad sel aastal võimalikeks kaudseteks läbirääkimisteks ja kindlasti läbirääkimisteks uue USA presidendiga. Kui tuleb Trump, ta kindlasti ütleb "Härra Putin, härra Zelenski, me peame rääkima". Harrise kohta ma seda öelda ei saa, sest ta praegu väldib Ukraina teemat;" ütles Samus.

 Tavainimesed suhtuvad läbirääkimiste võimalusse erinevalt.

"On vaja istuda ja kokku leppida. Muidu meie ründame Kurski suunal, nemad ründavad Donbassis..." lausus Denis.

"Läbirääkimisi pole vaja. On vaja nad hävitada. Vaadake, kui palju lapsi ja inimesi on meil surma saanud. Aga kui neil kas või üks maja maha põletatakse, hakkavad nad kohe nutma, et neil on raske. Tulgu nad siia ja elagu nagu meie!" ütles Veniamin.

 Vaatamata sellele, et paljud Ukrainas on sõjast väsinud, leidub ka neid, kes astuvad kaitseväkke vabatahtlikult.

 "Ma otsustasin, et lähen, pole vahet mis minuga saab. Homme 8:30 pean kohal olema. Ma olen kõigest väsinud. Mul ükskõik, kas ma jään ellu või mitte," ütles Ivan.