Tänaseks on kunagiselt kalmistult leitud 21 haualohku 30 luustikuga, kuid nagu ütleb Tartu Ülikooli luuarheoloog Martin Malve, on matuseala tegelikult palju suurem - arvatavalt on seal 72 haualohku kuni 100 matusega, kuid nende haudade avamine ja läbiuurimine pole veel otsustatud, vahendas "Aktuaalne kaamera"

Malve sõnul on tema tööversioon, et need matused võivad pärineda 18. või 19. sajandust. "Hetkel tundub nende leidude ja kirstude ja kirstunaelte järgi, et võiks olla pigem 19. sajand," ütles Malve.

"Siia on tõenäoliselt maetud kohalikke külaelanikke. Tõenäoliselt on tegemist külakalmistuga ja hetkel oleme leidnud valdavalt alaealiste matused - lapsed noorukid, imikud, aga on ka täiskasvanuid. Ütleme nii, et alaealised ja täiskasvanud on pooleks," rääkis Malve.

Sellega on põhjendatav ka hauapanuste vähesus. Siiski on leitud üks õigeusu kaelarist, tekstiilikatkeid ja kirstu kaunistusi.

Ajaloolane, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak ütleb, et igasugused andmed, et selle koha peal võinuks olla kalmistu, puudusid. Samas on Pihlak nõus, et tegemist võis olla omaaegse külakalmistuga.

"Viljandi linn, keskaegne, hiliskeskaegne linn jäi siit ikka mitu kilomeetrit edasi. Ja kuna kohalikel pidi olema ka kuskile matta, siis tõenäoliselt tehtigi siia üks kohalik kalmistu. Miks selle kohta ei ole ühegi kaadri peal mingisugust märget, ja pole ka inimeste mälestustes midagi tänapäeva jõudnud, on omaette kummaline lugu. Aga eks me saame varsti teada, kes siia maeti, millal nad maeti ja kes nad sellised olid," rääkis Pihlak.

Osa väljakaevatavaid luustikke viiakse Tartu Ülikooli arheoloogialaborisse teadusuuringutele. Seal määratakse nende vanus ja sugu, samuti üritatakse aimu saada, kuidas need inimesed toitusid ja elasid.