2021. aasta suvel juhtus liiklusõnnetus, kus auto sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Autos viibinud juht ja kaks kaassõitjat olid enne autosse istumist tarbinud alkoholi. Õnnetuse tagajärjel sai raske tervisekahjustuse juhi kõrval istunud kaassõitja, kelle turvavöö polnud kinnitatud.

Maakohus leidis, et kannatanu rasked vigastused oleks tekkinud ka kinnitatud turvavööga, ning mõistis sõidukijuhi süüdi liiklusnõuete rikkumises, millega tekitati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus. Ringkonnakohus aga leidis kaitsja kaebust läbi vaadates, et kannatanu käitus ennastohustavalt, jättes turvavöö kinnitamata ja istudes joobes inimese juhitavasse sõidukisse, mis välistab sõidukijuhi vastutuse kannatanu tervisekahjustuste eest.

Seetõttu muutis ringkonnakohus osaliselt ära maakohtu otsuse, mõistes süüdistatava süüdi üksnes sõiduki joobes juhtimises. Teise astme kohus mõistis sõidukijuhile ka oluliselt kergema karistuse ja tühistas kahjuhüvitise, mille maakohus oli süüdistatavalt kannatanule välja mõistnud. Riigikohtule esitas kaebuse kannatanu esindaja.

Riigikohtunik Heili Sepa sõnul taandub kogu vaidlus küsimusele, mil määral mõjutab sellises olukorras kannatanu enda käitumine sõidukijuhi vastutust kaassõitja raskete kehavigastuste eest.