1. august 2024 – lääne ja Venemaa vahel kulmineerub suure saladuskatte all ette valmistatud kõrgetasemeline vangide vahetus. Moskvasse saabujate seas, keda tervitab Vladimir Putin isiklikult, on 50-aastane Eestist pärit Vadim Konoštšenok.

Tallinnas sündinud Vadim Valerjevitš Konoštšenok proovis nooruses näitlemist ja osales isegi ühes kaabeltelevisiooni saates, aga viimased aastakümned tegeles hoopis transpordi ja logistikaga, vedades auto või kaubikuga kraami eeskätt Eesti ja Venemaa vahet, aga ka mujal lähiriikides. Vene passi ja Eesti alalise elamisloaga mehel olid firmad nii Eestis kui Venemaal.

Tema sotsiaalmeediast joonistub ühelt poolt välja lähedasi armastav suurpere isa, kes jagab laste pilte, ja naljahammas, kes postitab anekdoote ning luuletusi. Teisalt ka Venemaa ja eriti Peterburi patrioot, kes tervitab Venemaad lipupäeva või 9. mai puhul. Sekka ka viiteid transpordi- ja logistikaärile – näiteks pildike järjekorrast Ivangorodi-Narva piiripunktis. Ainus kord, kui Konoštšenok varem uudiskünnise ületas, oli aastal 2008, kui tal varastati Venemaal raha ja dokumendid ning ta elas kuu aega autos, kuni sai uue passi, et Eestisse naasta.

Varjatult elas sama mees väidetavalt topeltelu. USA justiitsministeerium ei anna "Pealtnägijale" kommentaare kaamera ees ja ka Eesti kaitsepolitsei jääb väga kidakeelseks, kuid nende väitel oli Konoštšenok vähemalt aastast 2020 osake nn Sernia võrgustikust, mis on tohutu Venemaa eriteenistustega seotud varifirmade ämblikuvõrk.

"Sernia võrgustik oli Vene hankevõrgustik, mis toimis põhimõtteliselt Ameerika Ühendriikidest läbi Eesti Venemaale. Hankevõrgustikud on luurevõrgud, mis on kombinatsioon, kus inimesed töötavad mõnikord saatkondades, kuid sageli töötavad inimesed seal ilma ametliku Vene valitsuse tööpostita, nn illegaalid. Nende roll on hankida materjale teistest riikidest ja saata Venemaale," selgitas Financial Times'i ajakirjanik Chris Cook.

Eesti kaitsepolitsei büroo juhi Harrys Puusepa sõnul tehti seda muu hulgas võltsitud dokumentide abil. "Osteti see tehnika kokku Ameerika Ühendriikides, leiti võimalused erinevate mereteede kaudu tuua see kas Euroopasse, Aasiasse ja leida sealt see viis, mis moodi see jõuaks Venemaale. Ja üks osa sellest oli siis, et see härrasmees püüdis seda tehnikat viia Eesti kaudu."

2022. aastal, kui USA justiitsministeerium esitas süüdistuse Sernia võrgustikule, paljastasid nad ka palju kirjavahetust võrgustiku liikmete vahel, rääkis Cook. "Ja mida see näitas – see ei ole kommertsettevõtmine, need ei ole inimesed, keda huvitab parima hinna saamine või midagi, neid huvitab näiteks lõppkasutaja varjamine; varjata fakti, et tooted lähevad Venemaale; varjamine, kui palju nad ostavad. Nad räägivad saadetiste osadeks jagamisest, et see oleks vähem kahtlustäratav. See on väga selgelt operatsioon, et saada kaupu väljapoolt Venemaad Venemaale. Kaupu, mida pole lubatud otse osta."

USA-s esitatud süüdistus identifitseerib seitse väidetavat võrgustiku liiget – kaks neist elasid alaliselt Ameerikas ja soetasid sealt kaupa; neli viibisid peamiselt Venemaal ja organiseerisid distantsilt. Boris Livšits, keda FBI hetkel taga otsib, andis süüdistuse järgi kõige sagedamini juhiseid selle loo peategelasele.

Konoštšenok möönab, et tutvus Livšitsiga aastal 2020 ja ajas temaga korduvalt asju, kuid tegu oli tema sõnul tavalise kliendiga, kes tellis Eestist ja Eesti kaudu täiesti süütuid tooteid.

"Esimene kord viisin talle kauba, mida ta tellis, autokosmeetika. Siis kahe, kolme kuu pärast ta palus - teine kiri, mis on kriminaalasja materjalide hulgas -, et ma pean ostma komponente Selveri kauplusest. Sellest ma keeldusin. Ma ei hakka vedama juustu ja vorsti. See pole minu tase ja see pole minu jaoks huvitav," rääkis Konoštšenok ise.

Süüdistus nimetab siiski kahte probleemset kaubaartiklit – elektroonika ja kuulid. Konoštšenok möönab, et vedas korduvalt läänest itta padrunite osi, aga need olid tema sõnul ametlikult ostetud ja deklareeritud. Kaup läks peamiselt Konoštšenokile endale ja tema tuttavatele, et tegeleda – pange nüüd tähele – laskespordiga!

"Need olid mõeldud minule ja mu sõpradele-partneritele, kellega me tegeleme laskmisega Vene Föderatsiooni lasketiirudes," ütles Konoštšenok "Pealtnägijale".

Puusepp kapost ütles seepeale kommentaariks, et see väide on jutuks hea küll. "Inimesel võib olla erinevaid hobisid, see selleks, aga need toimetamised pehmelt öeldes ka hallis alas võib-olla varem on üks asi, aga kui me nüüd räägime sellest ajast, kui Venemaa on täiemahulisse sõtta läinud Ukraina vastu, siis teatud komponentide puhul inimene kas sai aru või vähemalt pidi aru saama, et selle otstarve võib olla ka midagi muud," sõnas kaitsepolitsei ametnik.

Ühelt poolt räägib Konoštšenok õigust, et Eesti toll kontrollis teda ka varem – näiteks juunis 2022 – ja lubas kuule Venemaale viia. Teisalt on teda siiski ka aastate jooksul väärteo korras vähemalt kaks korda trahvitud tollieeskirjade rikkumise eest – viimati seoses elektroonikaga aprillis 2021.

Konoštšenok tunnistab, et viis Venemaale korduvalt elektroonikat. Näiteks oktoobris 2022 leiti tema juurest lisaks laskemoona osadele üle 30 elektroonikavidina, aga taas oli tema sõnul tegu süütu kraamiga. "Elektrijuhtide kohta toodi välja, et neid oli kõigest kolm, mis puutuvad Ameerika Ühendriikidesse, mis on tuumapommide ja nii edasi ehitamiseks suunatud, nende maksumus oli 43 dollarit ja 17 senti. /…/ Need olid elektrijuhid, väikesed jubinad, mis, jällegi, kui sa piirile viid, siis esitad vastava paberi," selgitas Konoštšenok.

Süüdistuse avalikustatud osas on tsitaadid kirjavahetusest, kus Konoštšenok räägib justkui sanktsioneeritud kauba liigutamisest ja saab juhiseid arvete ning teiste dokumentide võltsimiseks, aga mehe enda sõnul on kõik see kontekstist välja rebitud.

Nii Financial Times'i ajakirjanik Chris Cook, kes on selliseid hankevõrgustikke uurinud, kui ka kapo büroo juht Harrys Puusepp ütlevad, et väikestest kogustest ja esmapilgul süütust sihtotstarbest ei maksa lasta end eksitada. "Me kirjutasime, kuidas Sernia võrgustikku kuuluv firma ostis seadmeid Saksa tööriistavalmistajalt, sõna otseses mõttes selliseid asju, mida sina või mina saame ehituspoest vabalt osta. Aga asi on selles, et meie ei püüa tanke hooldada, et teist riiki vallutada, seega meie tohime. Neil on seda kraami tõesti vaja, nad ei valmista seda ise, seda on raske hankida," osutas Cook erinevusele.

Asi läks suure kella külge detsembris 2022, kui USA esitas Sernia seitsmikule avaliku süüdistuse ja tegi Eestile õigusabitaotluse Konoštšenok kinni pidada. Juhtum pälvis USA meedias suurt tähelepanu, sest seal tegutsenud kokkuostjad olid naturaliseerunud, väliselt heal elujärjel ettevõtjad ja pereinimesed. Konoštšenok ise väidab, et kuulis kaassüüdistatavate nimesid esimest korda.

Ajakirjaniku küsimuse peale, mis ta asjast arvas pärast seda, kui kuulis, et Livšits ja teised on justkui seotud FSB-ga, vastas Konoštšenok: "Ma sain aru, et ma sattusin mingi õudusfilmi sisse ning see lõpeb kohe, klaaritakse ära. Ma olin kindel, et ma ei sõida Ameerikasse. Olin 100 protsenti veendunud, et ma ei sõida Ameerikasse, et mind lastakse kohe välja, sest see on täielik jama. Mul polnud padruneid, elektroonilisi komponente, polnud mingeid FSB käske."

Eesti kohtu loal anti Konoštšenok, keda ähvardas teisel pool Atlandi kuni 35 aastat vangistust, USA-le suvel 2023 välja. Lisaks sellele, et kapo leidis Tallinnas temaga seotud laost veel 170 kilo kuule, avastati juba USA-s tema arvutite ja sidevahendite läbivaatamisel pilt mehest FSB mundris. Fotole, mida on tänaseks lugematuid kordi lääne meedias näidatud, on peategelasel üllatav selgitus. "Jah, suurepärane foto, mulle endale väga meeldib. See tehti passi jaoks. See on tõesti minu passis. /…/ Aga munder ilmus palju hiljem. Läksin salongi pilti tegema. Seal on riiete vahetuse teenus. Inimene tuleb sviitris, aga tahab passipilti või midagi ja talle tehakse riiete vahetus, pintsak või midagi. Seal olid ka naljapildid, videod, sünnipäeva. Selline nali tehti ka mulle. Ja ongi kõik."

Kaitsepolitsei büroo juht Puusepp kehitab sellise selgituse peale õlgu. "Vahva lugu, aga tegelikkuses me teame, et taolisi fotosid tehaksegi selle jaoks, et kas see foto on päris ehk see ongi ta päris dokumendi jaoks vajalik või seal on ka alternatiive, et võib ka luua endale sellise dokumendi, mida Venemaa-suguses riigis, kus õigusriigist on alles võib-olla ainult sõna, et seda saab kasutada Venemaa-siseselt oma elu hõlbustamiseks," sõnas Puusepp.

Seda, kas Konoštšenok oli FSB kaastöötaja või koguni polkovnik, kaitsepolitsei tõsikindlalt kinnitada ega kummutada ei saa. "Mis ei tähenda seda, et ta oli või ei olnud," lisas Puusepp.

Konoštšenok veetis kohut oodates trellide taga üle 600 päeva. Tal on tüüpilised kaebused, alates sellest, et uurijad küsitlesid teda sel perioodil ainult ühe korra, kuni selleni, et Ameerika vangimajad on ohtlikud ja antisanitaarsed. Kohtuistung pidi toimuma novembris, aga ühel päeval juuli lõpus koputati varahommikul uksele ja käsutati mees voodist välja. "Sosistati kõrva sõna lennuk. Et ilmselt lendan koju."

Nagu tagantjärele teame, pandi suure saladuskatte all kokku kõrgetasemeline vahetusdiil lääne ja Venemaa vahel, kus Venemaa vabastas 16 lääneriikide kodanikku või vene opositsionääri ning lääs andis vastu kümme isikut, kes olid eri riikides süüdi mõistetud atentaadis, spionaažis või küberkuritegevuses, seal hulgas ka Konoštšenoki, kelle armuandmise kinnitas USA president Joe Biden isiklikult 26. juulil.

Vahetus toimus Ankaras. Seal pandi seltskond, kuhu kuulus näiteks ka kurikuulus FSB salamõrvar Vadim Krassikov, lennukile suunaga Moskvasse. Mingit juubeldamist väidetavasti polnud. "Ma sõitsin koju. Ma sain aru, et kõik on läbi. Ainus, mis mul oli, oli palju küsimusi Eesti valitsusele, kuidas see kõik toimus. Miks polnud küsimusi, mis padrunid olid, miks polnud kohtus küsimusi prokuratuurile, kes minu kinni pidamise paberid esitas," ütles Konoštšenok.

Kui lääs näeb Venemaa käitumises tihti pantvangide võtmist, siis Konoštšenok leiab vastupidi, et hoopis ameeriklased nabisid tema eestlaste abil kinni, et kasutada malenupuna. Enda sõnul polnud tal aimugi, kes neid Moskvas tervitab. Seda, et Putin isiklikult neil vastas on, nimetab Konoštšenok üllatuseks kõigile.

"Tuleb nii välja, et kui Vene kodanik sattus hätta – pole oluline, millises riigis – siis tuleb tema juhtkond talle appi. Tuleb nii välja. Kordan veel – need, kellel on kõrvad, nad kuulsid, need, kellel on silmad, nad nägid, et süüdistuses pole peale valede midagi," vastab Konoštšenok ajakirjaniku kahtlusele, et Vene režiimi liider võib-olla päris tavalistele inimestele vastu poleks läinud.

"Aga see, et ma sattusin nende kümne hulka – nojaa, ma olen õnnelik inimene. Ma olen õnnelik inimene."

Sisuliselt kohe, kui Konoštšenok Venemaale jõudis, tühistas Eesti tema elamisloa ja ID-kaardi. Vastavas otsuses öeldakse, et ta on julgeolekuoht Eestile. Praegu viibib mees enda sõnul Peterburis, aga andis juba sisse ja kohus võttis menetlusse tema vaide, et Eesti elamisluba ennistataks. Ta on enda sõnul nõiaringis: ta ei ole süüdi mõistetud, aga talle anti armu; ta on vaba, aga Eesti elamisluba võeti ära.

"Ma ei saa sõita Euroopasse, ma ei saa külastada, olla oma ema haual, kes suri laupäeval. Ma ei saa seda külastada. Ma ei saa hiljem külastada kirikupühal. Ma ei saa viibida seal, kui minu lapsed lähevad 1. septembril kooli," põhjendas mees soovi Eestisse naasta.

Kohtuotsust tema suhtes tuleb veel oodata. Viimastel andmetel on üks skeemi osaline USA-s süü omaks võtnud ja teine kaalub seda, Venemaa nelik on jätkuvalt tagaotsitav. Sernia võrgustik ja selletaolised on nagu hüdra pea: kui ühe maha raiud, võrsub teine smugeldamiskanal asemele.