Viimased Prantsusmaa parlamendivalimised andsid alamkoja, kus ühelgi parteil pole selget enamust ning riik on endiselt poliitilises ummikus. Macroni leer jäi viimastel valimistel teiseks ning ta on nüüd kasvava surve all, et nimetada uus peaminister. 

Valimised võitis Vasakpoolne Uus Rahvarinne (NFP), millel on parlamendis ligi 190 kohta, enamuse saavutamiseks on vaja aga 289 kohta. NFP koosseisu kuulub ka Jean-Luc Melenchoni vasakpopulistlik partei LFI ning Macron ei taha vasakrinde kandidaati Lucie Castetsi valitsuse etteotsa määrata. 

Seega, suvi sai läbi, noored prantslased läksid kooli ning riigil pole endiselt uut peaministrit. Lahendust praegu silmapiiril pole, veel nädala alguses peeti peaministri ametikohale favoriidiks endist sotsialisti Bernard Cazeneuve'i. Käes on kolmapäev ning Cazeneuve'i nimi on laualt maas. 

Vahepeal levisid Prantsuse meedias veel väited, et Macron peab läbirääkimisi vähetuntud kõrge riigiametniku Thierry Beaudet'iga. Siis kerkis aga favoriidiks konservatiivide liider  Xavier Bertrand, vahendas Politico.

Macron pidaski teisipäeval kõnelusi konservatiivide liidritega, see kinnitas väiteid, et Macron vaatab Bertrandi poole. Teisipäeva õhtuks sai aga selgeks, et Bertrand ei pruugi saada alamkojas piisavalt hääli. Seejärel algas taas segadus ning Prantsuse ühiskond arutab jätkuvalt, kellest võiks saada riigi järgmine peaminister. 

Politico toob välja, et paljudes Euroopa riikides on parlamentaarne demokraatia ning koalitsioonikõnelused on tihti keerulised ning need venivad. Prantsusmaa on aga presidentaalne vabariik ning viienda vabariigi ajal üles kasvanud prantslased pole sellise segadusega harjunud. 

Vett segab veel Melenchon, kelle sõnul tuleks Macron üldse ametist tagandada. Kolmapäeval tabas Macroni veel üks tagasilöök, kui endine peaminister Edouard Philippe teatas, et kavatseb osaleda järgmistel presidendivalimistel. 

Macroni endine liitlane Philippe juhtis Prantsuse valitsust aastatel 2017–2020. Allikate teatel eeldab paremtsentristlik Philippe, et Macron peab ametist lahkuma juba enne oma mandaadi lõppu. 

Macron on samas korduvalt lubanud, et jääb presidendiks kuni 2027. aasta maini ehk oma teise ametiaja lõpuni.