Oluline reedel, 6. septembril kell 22.03:

- Zelenski: Ukrainal on vaja rohkem relvi;

- Vene droonirünnak Lvivi linnale süütas laohooned;

- Ukraina teatas Nju-Jorgi asula osalisest tagasivõtmisest;

- Austin: USA annab Ukrainale veel 250 miljonit dollarit sõjalist abi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit;

Zelenski: Ukrainal on vaja rohkem relvi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus Saksamaal Ukraina toetajatega kohtudes taas liitlasi andma rohkem relvi, et Vene väed maalt välja tõrjuda.

"Meil on vaja rohkem relvi, et Vene väed oma maalt välja ajada," ütles Ukraina president.

Ta kutsus Ukraina toetajaid täitma varem antud lubadusi: "Õhutõrjesüsteemide hulk, mida ei ole üle antud, on märkimisväärne."

Zelenski palus ka luba kasutada lääne antud kaugmaarakette Venemaal paiknevate sihtmärkide vastu.

"Meil ei ole seda kaugmaavõimekust vaja mitte ainult okupeeritud Ukraina territooriumil, vaid ka Venemaa territooriumil," ütles ta kohtumisel USA Ramsteini õhujõudude baasis.

Zelenski ütles, et Ukraina soovib rünnata Venemaal asuvaid sõjalennuvälju, mis asuvad Ukraina piirist kuni 300 kilomeetri kaugusel.

Kohtumisest Saksamaal võtavad osa umbes 50 riigi esindajad ning see keskendub Ukraina õhukaitse tugevdamisele ja kannustab liitlasi oma kaitsetööstust arendama, ütles Pentagoni pressiesindaja kindralmajor Pat Ryder enne kohtumist.

"Ukraina on USA ja rahvusvahelise julgeoleku seisukohast väga tähtis ning Kiievi liitlased püüavad jätkuvalt etendada olulist rolli Ukraina võitluses vabaduse ja suveräänsuse eest," kinnitas ta.

Austin: USA annab Ukrainale veel 250 miljonit dollarit sõjalist abi

USA kaitseminister Lloyd Austin teatas reedel, et Washington annab Ukrainale täiendavad 250 miljonit dollarit sõjalist abi.

"Mul on rõõm teatada, et president Joe Biden teatab täna täiendavast 250 miljoni dollarilisest julgeolekuabi paketist Ukrainale," ütles Austin Saksamaal Ukraina rahvusvaheliste toetajate kohtumisel.

Ukraina teatas Nju-Jorgi asula osalisest tagasivõtmisest

Ukraina teatas reedel, et vallutas tagasi osa Nju-Jorgi linnast riigi idaosas, mis on mitme kuu jooksul esimene edusamm sel rindelõigul. Vene väed on Ida-Ukrainas kuude kaupa edasi tunginud ja alles neljapäeval teatas diktaator Vladimir Putin, et tema eesmärk on vallutada kogu Donbass.

Vene üksused vallutasid Nju-Jorgi linnas, kus enne sõda elas umbes 10 000 inimest, pisut enam kui kahe nädala eest. Augusti lõpus linna hõivamisest teatades ütles Vene kaitseministeerium, et ära võeti "tähtis logistikakeskus".

"Azovil õnnestus tänu brigaadi võitlejate kõrgele moraalile, vaprusele ja professionaalsusele olukord stabiliseerida ja taastada kontroll osa Nju-Jorgi üle," ütles piirkonnas võitlev Azovi birgaad sotsiaalmeedias.

Nju-Jorgist põhja jääb Toretski linn, kus on käinud mitu nädalat ägedad lahingud.

Hoolimata Ukraina vägede sissetungist Venemaa Kurski oblastisse on Ukrainal selles rindelõigus endiselt raskusi vaenlase pealetungi peatamisega.

Nju-Jork on olnud rindelinn alates 2014. aastast, kui puhkes konflikt Moskva toel võitlevate separatistide ja Kiievi vahel.

Linna nime päritolu ei ole teada, aga sellisena on see kaardil alates 19. sajandist. Nõukogude ajal nimetati linn ümber Novgorodskeks, kuid 2021. aastal taastas Ukraina ülemraada otsusega Nju-Jorgi nime.

CNN-i käsutuses olevad videolõigud: Vene sõdurid tapavad alla andnud Ukraina sõdureid

Telekanali CNN käsutuses on videolõigud, mis näitavad, et venelased tapavad alla andnud Ukraina sõdureid. Üks videolõik pärineb Pokrovski linna lähistelt, sõjakuritegu pandi toime augusti lõpus. Teine videolõik filmiti mais Zaporižžja lähistel.

Vene droonirünnak Lvivi linnale süütas laohooned

Venemaa ründas ööl vastu 6. septembrit Shahed droonidega Ukraina linna Lvivi, põhjustades tulekahjusid tööstusrajatistes, teatas linnapea Andri Sadovõi.

Sadovõi sõnul põhjustasid langevate droonide killud tulekahjusid ladudes Malehivi külas, Lvivist põhja pool.

Päästjad tegelevad praegu tulekahjude kustutamisega, ütles Sadovõi. Ohvrite kohta pole veel infot.

Õhujõud andsid 5. septembril umbes kell 22.45 kohaliku aja järgi Lvivi piirkonnas välja õhuhäire. Peagi hoiatasid õhujõud, et Shahed droonid lähenevad Lvivile.

Lviv, mis asub umbes 540 kilomeetrit Kiievist läänes ja mille elanike arv on üle 700 000, peetakse üheks Ukraina turvalisemaks linnaks tänu kaugusele Vene piirist.

Vaatamata sellele on piirkonda mitmel korral tabanud Venemaa droonid ja raketid. Massirünnak Lvivile 4. septembril tappis seitse inimest ja vigastas 64, nende seas lapsi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 622 720 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 8631 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 16 878 (+9);

- suurtükisüsteemid 17 745 (+20);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1178 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 941 (+1);

- lennukid 368 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 14 732 (+74);

- tiibraketid 2587 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 24 116 (+72);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3037 (+13).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.