Saksa võimuliidu toetus kukkus rekordmadalale
Saksamaa võimuliidu toetus kukkus rekordmadalale ehk 29 protsendini. Kantsler Olaf Scholz peab lükkama tagasi väiteid, et tema asemel saab kantsleriks hoopis kaitseminister Boris Pistorius. Toetust kaotav Scholz räägib nüüd Ukraina sõja lõpetamisest.
Kui homme toimuksid valimised, siis Saksa võimuliit (SPD, rohelised, FDP) saaks vaid 29 protsenti häältest, selgus ajalehe Bild tellitud küsitlusest. 2021. aasta valimistel oli võimuliidu toetus 52 protsenti, vahendas The Times.
Viimased Saksa piirkondlikud valimised andsid järjekordse hoobi Scholzi valitsusele ning meedias levivad nüüd väited, et valitsuse juhtimise võtab üle hoopis Boris Pistorius (SPD).
Scholz andis nädalavahetusel ka intervjuu ning süüdistas võimuliidu ebapopulaarsuses hoopis meediat. Tema sõnul pööratakse tähelepanu poliitilistele erimeelsustele, mitte tema valitsuse tegevusele.
Samas hiljuti võitis parempopulistlik AfD esmakordselt piirkondlikud valimised Tüüringis ja jäi napilt teiseks Saksimaal.
Siiski avaldas Scholz lootust, et tema partei suudab tagasi võita nooremad valijad, kes on praeguseks liikunud AfD selja taha. Samuti eeldab Scholz, et tema partei jätkab ka järgmise valitsuse juhtimist.
"Olen veendunud, et valitsus püsib selles koosseisus kogu ametiaja (kuni 2025. aasta septembrini). Ja olen veendunud, et nii mina kui ka SPD saame 2025. aastal piisavalt tugeva toetuse, et saaksime juhtida ka järgmist valitsust," rääkis Scholz.
Scholzi koalitsioonipartnerid peaksid olema aga üha rohkem mures, roheliste toetus on langenud 10 protsendi juurde. FDP toetus on neli protsenti ehk allpool valimiskünnist. SPD toetus püsib 15 protsendi lähedal.
Kõik kolm parteid saavad üha rohkem kriitikat, võimuliitu räsivad ka sisetülid. Hiljuti teatas SPD Brandenburgi haru, et on Ukrainasse relvade tarnimise osas neutraalne. Seda avaldust kritiseeris seejärel teravalt välisminister ja roheliste liider Annalena Baerbock.
Brandenburgis toimuvad aga 22. septembril kohalikud valimised, venemeelseid jutupunkte levitavad populistid suurendavad riigis toetust. Scholz seisab nüüd kodumaal silmitsi kasvava survega ja räägib nüüd ka ise, et Ukrainas tuleks rahu sõlmida.
"Usun, et nüüd on aeg arutada, kuidas saaksime sellest sõjaolukorrast välja tulla ja kiiremini rahu saavutada," ütles ta pühapäeval avalik-õiguslikule ringhäälingule ZDF.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: The Times/The Telegraph