Reformierakond ja Eesti 200 esitasid koostöös advokaadibüroodega vastuväited ERJK otsusele seoses sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK) nõustamisteenuse käsitlemisega keelatud annetusena. Advokaatide hinnangul ei saa teenuse osutamine olla ühepoolne toiming.

Annetus seisneks SALK-i poolt Reformierakonna, Eesti 200, SDE ja Keskerakonna tasuta nõustamises, uuringute läbiviimises ning neile uuringuandmete tasuta kättesaadavaks tegemises viimaste riigikogu valimiste ajal.

ERJK esimees Liisa Oviir selgitas, mis on komisjoni seisukoht seoses erakondade vastuväidetega.

"Vastavalt meie töökorraldusele saatsime välja kirjad ja andsime [erakondadele] üsna pika aja vastata. Sealhulgas komisjon ka pikendas seda vastamistähtaega. Tõesti esmaspäeval tulid kõigilt neljalt erakonnalt seisukohad," ütles Oviir.

"Ma vaatasin neid seisukohti ja peamine argument oli see, et sellist teenust pole tellitud. Teine on see, et sellest kasu ka ei olnud," sõnas Oviir. "Aga komisjonil on siin teistsugune vaade. Need samad jutud, mis advokaat oli toonud välja näiteks Eesti 200 puhul – need ei huvitanudki meid. Me ütlesime ära, et kogu see kaasus sai alguse ühest Eesti Ekspressi loost."

Oviir selgitas, et artiklis toona Eesti 200 kampaania juht ütles, et SALK andis neile kõik vajalikud andmed. "Ta on ka öelnud, kuidas nad siis kogu kampaania vältel palusid SALK-ilt uusi mudeleid ja vastavalt sellele valisid suunad, parandasid, istusid neile avalikuks tehtud andmebaasides ja et väga tihedalt käis see suhtlus."

Seda kinnitas ka toonane erakonna esimees, kes ütles, et need andmed aitasid väga selgelt paika panna piirkondlikud sõnumid ja ka sihtrühmad, märkis Oviir. "Täpselt samamoodi tegelikult ka nende teiste erakondade puhul – nad on ise tunnistanud seda, et neile pakuti neid andmeid, nad võtsid need vastu ja kasutasid neid."

Oviiri sõnul ei ole ERJK jaoks oluline tõestada, et erakonnad teenust tellisid.

"Meie jaoks ei ole nii väga oluline see, mida erakondi esindavad advokaadid ütlevad – et meie peaksime kuidagi ära tõendama selle, et nemad [erakonnad] seda tellisid. Sellisel juhul, kui kirjalikku lepingut ei sõlmita või seda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile ei esita, siis ju saab öelda, et tellitud pole ja järelikult võibki niimoodi saada tasuta teenust. See ei ole mitte kuidagi loogiline," rääkis Oviir.

ERJK on oma õigusanalüüsis jõudnud sinna, et kui on teenus vastu võetud, siis on teenus vastu võetud ja selle eest tuleb siis ka tasuda, ütles Oviir. "Kuna see on juriidilise isiku poolt vastu võetud, tuleb tasuda vastavalt turuhinnale, nagu seadus ette näeb ja see, kas sellel eraldi tellimiskiri oli – see tegelikult ei ole oluline, sest see muudaks muidu kogu selle tõendamise tegelikult võimatuks."

Esialgse hinnangu järgi Oviir ei näinud, et erakondade kirjadest oleks midagi uut selgunud. "Aga loomulikult kõigil ongi õigus oma seisukohad avaldada."

Järgmisel neljapäeval toimub ERJK istung, kus komisjon teemat arutab. "Komisjoni liikmetele on juba kõik need vastused ka kättesaadavaks tehtud. Inimesed saavad tutvuda, kujundada oma seisukoha. Eks siis komisjonil on võimalik otsustada, kas liikuda samas suunas edasi või öelda, et need vastused on veennud, et meie suund pole õige olnud ja mitte edasi liikuda sellisel viisil."

"Sealt tulevad jällegi järgmised võimalused – tagasivõtmine, ettekirjutuse tegemine. Ja kui me läheme ettekirjutust tegema, siis kokkuvõttes on seda võimalik vaidlustada kohtus," ütles Oviir. "Meil seadust ikkagi eelkõige tõlgendab kohus. Kui kohus otsustab teistmoodi – see on ka võimalik. Ja ma usun, et see ei ole üldse mitte halb, ühes küsimuses on siis jälle õigusselgus saabunud."