Paljude ametikohtade puhul on endiselt vajalik vene keele oskus. Rahvuslaste Liit, kes edendab seadusemuudatusi, rõhutab, et töötajatel peaks olema õigus vastata riigikeeles, kui nende poole pöördutakse vene või mõnes muus võõrkeeles.

"Meie arvates võiksime kaitsta Läti noori, keda ebaproportsionaalselt diskrimineeritakse vene keele oskuse puudumise tõttu kõikides olukordades. Kui määratleksime seaduses konkreetsed ametirühmad, kus erandid on lubatud, siis oleks täielik selgus," selgitas sotsiaal- ja tööasjade komisjoni liige Raivis Dzintars.

"Kuigi tööandjad peavad juba praegu põhjendama, miks nad nõuavad töötajatelt vene või mõne muu võõrkeele oskust, näitab praktika, et kehtiv seadus tegelikult ei tööta. See on pigem abstraktne kui praktiline," lisas Dzintars.

Seaduse eesmärk on muuta sõnastus rangemaks. Näiteks võiks määrata, et vene keele oskust võib nõuda tõlkija, filoloogi või muu sarnase ametikoha puhul. Seadus rõhutab, et võõrkeele oskus ei ole tööülesannete täitmiseks vajalik, kui töö on seotud kaupade tootmise, teenuste osutamise või muude tegevustega Läti siseturul.

Kui töökuulutuses nõutakse võõrkeeleoskust, peab see sisaldama ka põhjendust, miks see vajalik on. Kuid eelnõu kohaselt ei tohi tööandja küsida võõrkeeleoskuse kohta tööintervjuul, kui see ei ole tööülesannete täitmiseks hädavajalik.

Tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid toetavad samuti läti keele rohkemat kasutust tööturul.

"Oleme töötanud selle kallal terve aasta ja kohtunud kõigi osapooltega – nii tööandjate kui ka ametiühingutega leidmaks see kompromiss, et võõrkeelt ei saa nõuda, kui see pole töö iseloomu tõttu vajalik. Kõik osalised on rahul, sealhulgas taotlejad. Seega arvan, et see on edukalt lõpule viidud," ütles sotsiaalministeeriumi parlamendisekretär Reinis Uzulnieks.

Kui seim kiidab töölepinguseaduse muudatused lõplikul lugemisel heaks, võivad need jõustuda järgmisel aastal.