Presidendivalimiste teemal rääkis sügisistungjärgu avakõnes riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200), kes ütles, et muutmist vajab presidendi valimise seadus. Näiteks peaks riigikogul olema võimalus esitada presidendikandidaatidele küsimusi ja enne valimisi peaks jääma rohkem aega registreeritud kandidaatide debatiks.

"Vabariigi presidendi valimiste seaduse muutmisest on palju räägitud, aga tegudeni ei ole jõutud. Täna meil on presidendivalimisteni aega vähem kui kaks aastat," ütles Hussar.

Otsust pole ka selle kohta, kas Venemaa kodanikele jääb õigus kohalike valimistel valida. Ka see teema seostub presidendivalimistega, sest valijamehed tulevad omavalitsustest.

Koalitsiooni häältest peaaegu piisaks selleks, et valida president riigikogus – vaja on 68 häält ja puudu jääb veel paar. Samas näib ühise kandidaadi leidmine keeruline olevat.

"Täna koalitsioonis sellist arutelu ei ole olnud ja koalitsioonis on ka kolm osapoolt. Võib arvata, et kolmel osapoolel on kõigil oma arvamus, kes võiks olla järgmine Eesti president," rääkis Hussar.

Kuigi Hussar nimesid ei nimetanud, ringleb neid kuluaarides.

"Jah, kuluaarides on tõepoolest juttu Andrus Ansipi kandidatuurist olnud. Ma ei tea, kas see vastab üldse tõele," sõnas Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder.

"Mulle tundub, et siin neid nimesid loobitakse õhku, esiteks, selle jaoks, et maad kuulata ja teiseks on üsna tavapärane reformierakondlik spinn, et ajada hirm naha vahele näiteks tänasele istuvale presidendile, et kui sa ei ole valitsuse suhtes mugav partner, siis me võime siin teise inimese ka leida," kommenteeris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme.

Seeder ütles, et kui Alar Karis sooviks olla ka teist ametiaega Kadriorus, siis oleks ta tõsiseltvõetav kandidaat.

"Tal on ka tõenäosus osutuda valituks. Aga ta on ise öelnud, et ta ei ole kahe ringi mees," märkis Seeder.

Koalitsioonilepet koostades lepitakse tihti kokku ka presidendivalimiste raamistik. Reformierakondlane Maris Lauri ütles, et seekord seda pole. Tema peab vähetõenäoliseks, et kandidaat võiks tulla Reformierakonnast, sest erakonnale kuulub juba mitu tähtsat ametit.

"Kuna president on üks tasakaalustavatest jõududest erinevates poliitilistes olukordades, ei oleks see võib-olla väga hea välja näha. Samas, me ei saa kunagi midagi välistada," rääkis Lauri.

Presidendivalimised on 2026. aastal.