Erakonna juhiks kandideeris praegune esimees Lavly Perling. Ta valiti 265 häälega tagasi.

Juhatuse liikme kandidaatide seas oli nii praegusi liikmeid kui ka kaheksa uut inimest.

Juhatusse osutusid valituks Janne Andersoo (73), Jaan Mihkel Uustalu (77), Tarmo Linnamägi (102), Martti Aavik (113), Merle Raun (132), Kadri Kullmann(135), Kati Kuusk (136), Andrus Karelson (138), Sandra Sander (150), Indrek Luberg (151), Tõnis Kons (152), Andres Kaarmann (152), Kristjan Vanaselja (201)  ja Siim Kiisler (201).

Perling nimetas üldkogul peetud kõnes Eesti praeguse valitsuse valitud teed hukukursiks. Ta loetles, et pole teada, millised maksutõusud, kui kauaks ja kui suured tulevad, nagu on teadmata ka see, milline on järgmise aasta maksukoormus, rääkimata sellest, milline on see kolme või viie aasta pärast. Seda kõike olukorras, kus majandus on 10. kvartalit järjest langusest ja Eesti on Euroopa kõige kehvemas seisus.

"Kas vastutab ainult tänane kolme sotsi valitsus? Ei, kõik tänased parlamendierakonnad on andnud katteta lubadusi, pea kõik neist olnud võimul ja andnud oma osa riigi kulurallisse, osaledes maksu- ja toetusfestivalil igaüks oma repertuaariga. Nõrk opositsioon vastutab selle kursi eest samal määral kui tänane valitsus," sõnas Perling.

Parempoolsed tahavad tema sõnul kurssi muuta ja lahendusi pakkuda. Ta viitas 2022. aastal välja pakutud kärpekavale.

"Pakume komplekslahendust – indekseeri lahti, külmuta, koonda ja kärbi. Meie kärpekava avaldamisest alates on riigi kulud kasvanud nelja miljardi jagu. Kui vaid oleks poliitilist tahet ja otsustavust, et järgmise aasta riigieelarve kulud peavad mahtuma selle aasta kulude piiresse, oleks juba astutud suur samm korras riigirahanduse suunas ja see on kindlustunde alus," ütles erakonnajuht.

Perlingu sõnul tuleks haridussüsteemi ümber kujundada, et raha liiguks betoonist õpetajatesse, reformida tervishoiusüsteemi ja suurendada inimeste omaosalust.

"Solidaarsus ei peaks tähendama, et kõigil on võrdselt halb. Viimastel nädalatel on isegi sotsid pidanud tunnistama omaosaluse vajadust," ütles ta.

Sündivuse suurendamiseks on Perlingu sõnul vaja raha asemel kindlustunnet ja teadmist, et laps sünnib keskkonda, kus teda ootab ees vaba maailm, kus ta saab ise valida oma elutee, ise luua oma tuleviku.

Ka siis tuleb aga leppida suurte trendidega ja teadmisega, et meie ühiskond vananeb, linnastub ja väheneb. Perling ütles, et tööjõudu on juurde vaja, kui tahame rahvusriigina säilida ning selleks tuleb lahti lasta aegunud kvoodisüsteemist, mis on demotiveeriv nii tööandjatele, siia tulla soovijatele, kui siin selle kvoodi all töötavatele inimestele. Samas peavad tulijad jagama Eesti kombe- ja kultuuriruumi.

Perling tõi välja, et Parempoolsed ei toeta ühtegi universaalset toetust.

"Väikese digiriigina oleme võimelised pakkuma oma inimestele isklikku riigi tuge just nii palju ja selles valdkonnas, kus see konkreetne inimene tuge vajab. Ülejäänutele inimestele tuleb aga luua keskkond, kus nad pingutades ja tööd tehes ise endaga hakkama saavad," lausus ta ning kritiseeris emapalga kärpimist kui pingutuse karistamist, mille asemel pidanuks tema sõnul vähendama kodus palgaga olemise aega.