Eestil on 26 riigiga parlamendirühm ehk nii-öelda sõprusrühm.

"Parlamendirühmad aitavad riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada meie riiki mujal maailmas," kirjeldab riigikogu parlamendirühma funktsiooni.

Lähtuvalt Economisti demokraatiaindeksist on Eestil parlamendirühm mitme mittedemokraatliku riigiga.

Eesti-Hiina parlamendirühma visiit Hiinasse langes möödunud nädalatel korduvalt kriitika alla.

Economisti demokraatiaindeksi järgi on autoritaarsete režiimidega riikidest Eestil veel sõprusrühmad: Araabia Ühendemiraatidega, Saudi Araabiaga, Aserbaidžaaniga, Usbekistani, Kasahstaniga, Angolaga ja Bahreiniga.

ERR uuris Saudi Araabia ja ka Araabia Ühendemiraatide sõprusrühma juht Andres Sutilt (RE), mis põhjustel on Eestil antud riikidega parlamendirühmad.

"Põhjus on hästi lihtne – nende riikidega on meie ettevõtetel päris korralikult majanduskoostööd. See on ka põhjus, miks parlamendi tasandil saab kaasa aidata, ja mitte ei saa, vaid peab ka kaasa aitama," sõnas Sutt.

Sutt ütles, et sõprusrühmad ei ole kordagi Saudi Araabias ega Araabia Ühendemiraatides käinud. "Pigem kui on näiteks delegatsioonid sealtpoolt siia tulnud, siis on olnud kohtumisi. Ja eks ma ise olen käinud Ühendemiraatides päris palju juba alates ministriajast," sõnas ta.

Suti sõnul on parlamendirühmade visiidid antud riikidesse vähetõenäolised.

"Nii Ühendemiraatide kui ka Saudi Araabia puhul tegelikult tegutsevad põhjamaad väga aktiivselt," lisas Sutt. "Seal on kohal kõik G7-riigid. Ma julgen arvata, et ka tegelikult enamik Euroopa Liidu riikidest, kes ei ole siis kas G7-s või kes ei ole põhjamaad. See on hästi kiirelt kasvav piirkond maailmas ja kui me saame aidata oma ettevõtetel seal uksi avada ja koostööd teha, siis täpselt seda nii tulebki võtta."

Helle-Moonika Helme (EKRE) selgitas, miks Eestil on sõprusrühm Bahreiniga – Pärsia lahes paikneva saarriigiga, kus kuningale kuulub peaaegu absoluutne võim. Inimõigusorganisatsioon Amnesty International andmetel on riigil ka probleeme inimõigustega – on teateid piinamisest ja muust väärkohtlemisest ning võimude poolsest kriitikute ahistamisest.

Helme rääkis, et sõprusrühm sai alguse visiidist Bahreini, kus üks riigi printsidest avaldas vaimustustust Eesti ja Eesti hobusetallide suhtes.

"Ma kuulun sellisesse parlamendi delegatsiooni nagu IPU ehk Inter-Parlamentary Union, mis tähendab seda, et umbes kaks korda aastas toimuvad suured kogunemised, kus üle terve maailma tulevad parlamentäärid, delegatsioonid erinevatest riikidest. Peaaegu kõik riigid on esindatud," rääkis Helme, kuidas ta esimest korda Bahreini sattus.

Eelmise riigikogu koosseisu ajal toimus IPU kohtumine Bahreinis. "Ja siis meid võeti vastu. Toomas Kivimägi – jällegi Toomas Kivimägi – oli selle IPU-delegatsiooni president. Meil oli väga kõrgetasemeline kohtumine," sõnas Helme.

Helme selgitas, et Bahreini riik põhineb kuninga perekonnal ning et põhjus, miks delegatsiooni nii kõrgel tasemel vastu võeti, oli seotud sellega, et üks printsidest, kes on väga suur hobusehuviline, oli kuulnud, et Eestis on head hobusetallid. "Ta oli kunagi kuulnud, et Eestis on head tallid. Tal tuli idee, et sõidaks Eestisse, pakiks oma 50 hobust peale ja tuleks siia – osaleks mingisugusel võistlusel."

Covidi tõttu jäi aga plaanitud reis ära – prints ei saanud hobustele reisiluba.

"Et mitte kuningaperet väga pahandada, tookord siis otsustati seal riiklikul tasemel, et las ta tuleb ühe hobusega. Ühele hobusele ta loa sai. Ta tuli selle hobusega Eestisse ja tegi kusagil mustikametsas, männimetsas foto, kus ta istus selle hobuse seljas – prints valgel hobusel. See foto Eestist jõudis sadade miljoniteni hetkega. Ja ta oli Eestist tohutus vaimustuses. See on taustalugu, miks meid vastu võeti," rääkis Helme.

Helme sõnul tehti pärast vastuvõttu Bahreinis kohaliku parlamendikoja poolt ettepanek teha sõprusgrupp, mille ka mõlemad pooled moodustasid.

Helme rääkis ka, et Bahreini demokraatliku seisu hindamine pole lihtne.

"Mis puutub Bahreini demokraatiasse, siis üks asi on see, mis on ametlik vaade, aga on ka mitteametlik. Me kohtusime seal ühe eestlannaga, kes on seal 19 aastat elanud. Tema andis meile väga ausa, väga otsese [ülevaate]. Me võisime kõike küsida, mida ametlikul tasandil kunagi ei saa. Ametlik tasand on alati liiga klantspilt."

Helme sõnul võib hinnang demokraatiast olla seinast-seina.

"Tema andis väga ausa pildi meile sellest, mis seal riigis tegelikult toimub. Kuidas seal inimesed elavad, kuidas see seadusandlus neil on. Ka naiste olukord näiteks. Bahrein on tegelikult, erinevalt Araabia Ühendemiraatidest, väga demokraatlik. Seesama prints ja ka kuningas, nad ise on väga liberaalsed, kui me arvestame sellist araabiamaailma üleüldiselt ja erinevalt parlamendist, kus on võib-olla sellised äärmuslikumad jõud rohkem esindatud," rääkis ta.

Helme sõnas, et Bahreinis valitakse parlamenti rahva poolt. "Kuningal on õigus parlamendi otsuseid ümber vaadata ja muuta. Ja kuningas on väga mitmeid otsuseid ei ole kinnitanud. Tema vastupidi üritab seda riiki liberaliseerida."

Helme märkis, et kuna tegemist on väga väikese saarriigiga, nägi delegatsioon riiki väga põhjalikult. "Selle tulemusena ei ole mingit põhjust, et meil ei võiks parlamendis sõprusgrupp olla," sõnas Helme.

Helme täpsustas, et sõprusgrupiga ei ole ta kordagi Bahreinis käinud ning see ei ole ka plaanis.

"See sadu miljoneid kordi vaadatud Facebooki postitus – see andis Eestile rohkem tuntust, kui välisministeerium oleks suutnud teha, ma ei tea, kui suure eelarvega ja mitme aasta jooksul," lisas Helme.

Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Riina Solman (Isamaa) rõhutas, et tegu pole "sõprusrühmade", vaid parlamendirühmadega.

"Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm pole käesoleva riigikogu koosseisu ajal Aserbaidžaani külastanud. Kavas oli visiit ühes Eesti äridelegatsiooniga, kuid see jäi ära seoses Armeenia ja Aserbaidžaani konflikti kuumenemisega. Plaane riigi külastamiseks praegu pole," sõnas Solman.

Solman märkis, et parlamendirühm, nagu ka riigikogu juhatus ja väliskomisjoni esindajad, on kohtunud Aserbaidžaani suursaadiku ning Aserbaidžaani-Eesti parlamendirühma esindajatega. "Neil kohtumistel on rõhutatud Eesti ja kogu Euroopa Liidu huvi pingete leevendamiseks piirkonnas ning meie selget seisukohta Venemaad puudutavates teemades."

Samuti on rühm Eestis vastu võtnud Ažebaidžaani-Eesti parlamendirühma esinaise Jala Ahmedova ning oluliselt rohkem panustanud Ažerbaidžaani Eesti kogukonnaga suhtlemisele ja osalenud kogukonnale olulistel tähtpäevadel ning üritustel.

"Kohaliku kogukonnaga on suhted väga soojad," sõnas Solman.