Tegemist on löögiga EL-i jõupingutustele kohaliku kiibivalmistamise suurendamiseks.

"Peatame oma projektid Poolas ja Saksamaal ligikaudu kaheks aastaks, lähtudes eeldatavast turunõudlusest," ütles Inteli tegevjuht Patrick Gelsinger esmaspäeval hilisõhtuses blogipostituses.

Need kaks projekti, mida rahastatakse osaliselt riigiabi kaudu, on olulised osad EL-i jõupingutustest kohaliku kiibitööstuse arendamisel. Alates 2023. aasta septembrist kehtiv EL-i kiibiseadus seab eesmärgiks kahekordistada Euroopa osa ülemaailmses kiipide tootmises 2030. aastaks 20 protsendini.

Inteli 30 miljardi euro suurune investeering Magdeburgi oli suurim EL-i kiibiseaduse alusel kavandatud projekt. Summast kolmandiku moodustasid Saksamaa toetused.

Projekti maksumus Poolas on 4,2 miljardi eurot, millest 1,7 miljardit eurot pidi Poola meedia teatel tulema riigiabist.

Ambitsioonikad plaanid näivad olevat peatatud Inteli finantsprobleemide tõttu.

Intel on lähenemas kolmandale müügi vähenemise aastale. Ettevõtte aktsia hind kaotas 2024. aastal umbes 56 protsenti oma väärtusest, mis teeb sellest S&P 500 indeksi ühe halvima tootlusega aktsia.

Augustis teatas Intel kvartalikahjumist suuruses 1,4 miljardit eurot. Samuti teatas ettevõte märkimisväärsetest koondamistest, ettevõtte struktuurilistest ja tegevuslikest ümberkorraldustest ning ka kulude vähendamisest.

Gelsinger kirjutas, et firma suurendas hiljuti tootlust oma Iirimaa tehases, mis jääb lähitulevikus firma juhtivaks Euroopa keskuseks.

Intel hoiab kinni oma investeeringutest USA-sse, mis on samuti püüdnud suurendada oma kiibitootmisvõimsust.

Esmaspäeval teatas Intel, et USA eraldas firmale täiendavalt kolm miljardit dollarit (2,7 miljardit eurot) otsest valitsuse rahastamist kaitse- ja luureotstarbeliste kiipide arendamiseks. See lisandub 8,5 miljardi dollari suurusele otsefinantseeringule, kuni 25 miljardi dollari suurusele maksukärpele ning kuni 11 miljardi dollari suurusele laenule, milles ettevõte on USA kaubandusministeeriumiga kokku leppinud.