Lätis oma klaverimuuseumi pole, küll aga sai äsja valmis mahukas ülevaade Lätis valmistatud pillidest. Neid on kaante vahel muljetavaldav hulk. Klavereid on mõlemal pool piiri tehtud käsitsi ja vabrikus toodetud – Riia nime kandvaid pianiinosid mängitakse veel praegugi ka Eesti kodudes. Vähesed teavad, et Riga pianiino autor on Eesti pillimeister Ernst Hiis.

"Oleme hakanud pille tegema enam-vähem ühel ajal, võib-olla Eestis alustati pisut hiljem. Lätis tehti esimesed muusikainstrumendid juba 1600. aastatel. Stockholmi muuseumis on väljas klavitsiteerium, mida võib pidada klaveri eelkäijaks," rääkis Läti muusikainstrumentide uurija, ülevaate autor Elmars Semovics.

Lätlased proovisid Eesti pillide kõla ja tõdesid, et iga meister on millegi poolest eripärane.

Eesti ja Läti vaheline klaverite maavõistlus on üsna tasavägises seisus.

"Lätis on praegu 99 erinevat klaverit, Läti meistrite oma. Aga Eestist mina olen leidnud juba 97. Nii et lätlased on praegu juhtimas seda võistlust," ütles Eesti rahvusliku klaverimuuseumi asutaja Alo Põldmäe.

Praegu on klaverimeistrit võimatu kohata, pigem leiab pillide rekonstrueerijaid. Ja ega enam pianiinot nii väga koju osteta ka, aja märk on elektriline klaver.

"Lätis pole muuseumi või ekspositsiooni, kus saaks näha Lätis valmistatud muusikainstrumente. Meil on nüüd ilusad ja suured hoidlad, kus on hea võimalus meie kogus olevad pillid üle vaadata," ütles Läti rahvusliku kirjandus- ja muusikamuuseumi direktor Iveta Ruskule.

Lätis praegu enam klavereid ei tehta, Eestis valmistatakse Estoniat edasi.