Magnetpüüdjate hulk kasvab mühinal
Viimase paari aastaga on kasvanud inimeste hulk, kes tegelevad magnetpüügiga eesmärgiga veekogudest välja tõmmata magneti otsa jäävat metalli. Videod, kus magnetpüüdjad sikutavad pinnale mürske, laskemoona, ajaloolisi esemeid ja näiteks poekärusid või jalgrattaid, löövad sotsiaalmeedias laineid ja neist populaarsematel on suurusjärgus sama palju vaatajaid kui "Pealtnägija" saatel.
Igapäevaselt videotöötlusega tegelevast 30-aastasest Kristo Veerteest sai ligemale aasta eest entusiastlik magnetpüüdja, kes pea iga nädalavahetus otsib võimalusi magneti loopimiseks mõnda jõkke, tiiki või järve.
Veertee ütles, et veekogu äärde jõudes paneb ta kõigepealt tööle Go Pro kaamera ja siis hakkab vaatama, kuhu magnetit visata. Magneti tõmbejõud on tema sõnul 2700 kilogrammi.
Välismaa youtuber'itelt nähtu järgi hakkas Kristo ka oma püüke jäädvustama ja neid sotsiaalmeedias jagama. Aasta jooksul on mees Eesti eri paikadest välja sikutanud väga eriilmelist kraami: kõvasti raha, jalgrattaid, traktori jagu varustust, aga ka kuhjaga mõttetuid metallitükke.
Veertee sõnul tegeleb ta sellise hobiga, sest see on hasarti tekitav. "Kui sa ikkagi leiad mingi huvitava asja, siis sa ikkagi iga kord tahad leida veel neid huvitavaid asju. Ja see ongi vist peamine eesmärk, et leida midagi väga ägedat," ütles ta.
Sarnane adrenaliin on käivitav jõud ka turvafirmas leiba teenivale 34-aastasele Lõuna-Eesti mehele Edgart Jažõkovile, kellega "Pealtnägija" alustas magnetpüüki Põltsamaa jõe ääres. Tema on magnetpüügist sotsiaalmeedia sisu teinud juba kaks aastat.
"Ma mäletan oma kõige esimest videot. See esimene kord, kui ma läksin üldse magnetit viskama, oli Rannapungerjal ja meil oli legend selline, et seal oli kriminaalne minevik ja et kunagi siis arvatavasti hävitati oma asitõendeid, siis sildade juures visati lihtsalt silla alla ja leidsime püstol Makarovi, padrunid välja laskmata," ütles Jažõkov.
Kuigi Veertee ja Jažõkov teavad üksteist ainult läbi internetiavaruste, siis võib neid mõlemaid pidada Eesti magnetimaailma suunamudijateks, kelle videoid Youtube'is on vaadatud isegi kümnetel tuhandetel kordadel ja Tiktokis samas suurusjärgus kui "Pealtnägijal" televaatajaid ehk 200 000 korral.
Jažõkovi sõnul pakuvad inimestele kõige rohkem huvi lõhkeainetega seotud videod.
Kui granaadid, mürsk, kuulid või muu lõhkeaine on sotsiaalmeedias hea külgetõmbejõuga, siis teisalt teeb see püüdja elu keerulisemaks, sest säärase leiu puhul tuleb kohale kutsuda politsei.
Pealtnäha on püüdmine lihtne, aga tegelikult kehtivad ka sellel populaarsust koguval alal reeglid, mida paljud püüdjad ei tea ega järgi. Esmalt peab püügihuviline läbima koolituse ja edaspidi peaks püügist muinsuskaitseametile märku andma, sest jälgida tuleb, et püük ei toimuks keelatud alas.
"Püügiks on vaja otsinguluba, mida paljud inimesed ei tea ja mida paljudel inimestel kindlasti ka ei ole. Minu teada Eestis teebki neid koolitusi ainult Tige Tikker. Ja siis seal räägivadki, et mida kõike leida võib ja kuidas käituda, kui sa leiad näiteks mingid lõhkeained ja kuidas käituda, kui sa leiad midagi, mis võib nii-öelda Eesti ajalugu aidata jutustada," lausus Veertee.
"Siis saad registreerida end näiteks kuhugi veekogule, veekogu äärde ja teha siis otsinguteavituse ja siis hiljem otsingu aruande," lisas Jažõkov.
"Põltsamaal tegelikult on hästi palju seda muinsuskaitseala. Ja kui sa lähed magnetiga püüdma, siis sa pead jälgima, et sa ei lähe sellesse keelatud tsooni. Me oleme siin suure silla juures ja siin on tegelikult see ala peaaegu selle saareni, et siin võib vabalt magnetiga püüda, aga kui lähed juba edasi, siis siin on juba selline kaitsevöönd, seal pigem siis magnetit ei loobiks," rääkis Jažõkov.
Kui Põltsamaal jäävad suurimaks saagiks mõned naelad, sendid ja roheline riidest riiul, siis Tallinnas otse Toompea jalamil asuvast Snelli tiigist tuleb juba rohkem asju. Olgu öeldud, et keelualas Snelli tiigist püüdmiseks on "Pealtnägija" küsinud eriloa.
Veertee sõnul läheb enamik välja tõmmatud kraamist vanarauda.
Videod kinnitavad, et näiteks Emajõest on talgute korras välja tõmmatud isegi tonni jagu kraami – alates poekärudest ja jalgratastest, mürsu hülsside aga ka relvaosadeni.
"Siin oli vanasti laevaparandustehas, hästi palju metalli miskipärast visati siia jõkke, mis tekitas lõpuks sellise tammi, lõksu teise metalli jaoks ja kui vooluga veab metalli kaasa, siis üldjuhul siia ta jääb kinni," ütles Jažõkov.
Seda, et magnetpüüdjad on ala populariseerinud, näitab, et Edgarti loodud Facebooki grupis on praegu üle 6500 inimese. Teisalt toimub viske- ja püügisooritus publiku silmade all, sest möödujad jäävad pea alati asja uudistama.
Emajõest tõmbas Jažõkov välja suure metallist tünni, mis kukkus vette tagasi.
Kui meie suurim saak piirdub lõpuks emotsionaalse teadmisega, et tünn on Emajões, siis Snelli tiigi äärde meist maha jäänud Kristo koos kaaslastega tõmbab lisaks ihaldatud tõukerattale otse Stenbocki maja all olevast veekogust välja relva, mürsu hülsi ja käsigranaadi… Taas on aeg sekkuda politseil…
Toimetaja: Aleksander Krjukov