"Iraani pahatahtlikud tegutsejad küberruumis on jätkanud oma jõupingutusi alates juunist, et saata USA meediaorganisatsioonidele varastatud, mitteavalikku materjali, mis on seotud endise presidendi Trumpi kampaaniaga," öeldakse USA Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FBI) küberjulgeoleku, infrastruktuuri turvaagentuuri ning riikliku luuredirektori büroo ühisavalduses.

"Selline pahatahtlik tegevus on viimane näide Iraani mitmekülgsest lähenemisviisist, et õhutada lahkarvamusi ja õõnestada usaldust meie valimisprotsessi vastu," teatasid agentuurid.

Nad lisasid, et praegu puudub teave, mis viitaks sellele, et adressaadid oleksid Iraani häkkeritele vastanud. USA asutused ei andnud varastatud materjali laadi kohta täpsemat infot.

Ameerika Ühendriigid süüdistasid juba augustis Iraani küberoperatsioonide käivitamises mõlema USA presidendikandidaadi kampaaniate vastu ja poliitiliste ebakõlade õhutamisele suunatud mõjuoperatsioonides.

Iraan on eitanud USA asjadesse sekkumist.

Kolmapäeval teatas Iraani esindus ÜRO juures New Yorgis, et USA viimased süüdistused on põhimõtteliselt põhjendamatud ja täiesti vastuvõetamatud.

"Iraanil ei ole mingit motiivi ega kavatsust USA valimistesse sekkuda," kinnitas Iraani esindus.

Häkkerid saatsid juuni lõpus ja juuli alguses Bideni kampaanias osalenud isikutele e-kirju, mis sisaldasid tekstiväljavõtet vabariiklaste presidendikandidaadi kampaaniameeskonnalt varastatud materjalidest, teatasid agentuurid.

Biden loobus presidendivalimistel kandideerimisest 21. juulil ja tema asemel sai demokraatide kandidaadiks asepresident Kamala Harris. Küsitlused näitavad, et Trumpi ja Harrise toetus on väga võrdne.

Trumpi kampaaniameeskond teatas oma avalduses, et Harris ja Biden peaksid avalikustama, kas nad kasutasid häkitud materjali Trumpi kahjustamiseks. Ekspresident Trump ütles kolmapäeva õhtul toimunud meeleavaldusel, et Iraan tungis tema kampaaniameeskonna serveritesse demokraatide abistamiseks ja nimetas seda valimistesse sekkumiseks.

"Me ei ole teadlikud, et kampaaniameeskonnale oleks saadetud ühtegi materjali," ütles Harrise tiimi pressiesindaja pärast USA julgeolekuagentuuride avaldust. "Mõne isiku isiklikele e-posti aadressidele olid saadetud teateid, mis olid läinud nende rämpsposti hulka või vaatlesid nad seda kui õngitsuskirja," ütles esindaja.

Teherani sõnul on Washington sekkunud tema asjadesse aastakümnete jooksul alates 1953. aasta riigipöördest, millega kukutati tollane peaminister kuni Iraani sõjaväeülema Qassem Soleimani tapmiseni 2020. aastal.