Keskpankur: ECB rahapoliitika leevendamine võib vajada kiiremat käiku
Euroopa Keskpanga (ECB) president Christine Lagarde andis eelmisel nädalal märku, et keskpank ei pruugi enne detsembrit intressimäärasid langetada. Portugali keskpanga juhi Mario Centeno sõnul viitavad aga viimased andmed, et võib tekkida olukord, mis nõuab kiiremat tegutsemist.
Centeno märkused on selgeim märk sellest, et ECB võib intressimäärasid langetada juba oktoobris, vahendas Politico.
Euroopa Keskpanga (ECB) eesmärk on vähendada inflatsiooni kahe protsendini aastas. Selle eesmärgi täitmiseks tõstis ECB intressimäärasid kümnel järjestikusel istungil, mis oli pretsedenditu euroala ajaloos.
ECB leevendab nüüd samm-sammult rahapoliitikat, kuid tahab inflatsiooni lõplikult alistada. Samal ajal jaheneb aga Euroopa majandus. Lagarde vihjas eelmisel nädalal, et kuni detsembrini ei võta ECB kasutusele mingeid meetmeid, ehk intressimäärade langetamist ei tule.
Centeno toon oli teine ning ta tõi näiteks USA föderaalreservi, mis langetas kolmapäeval baasintressmäära lausa 0,5 protsendipunkti võrra. Kuigi USA tööturg jaheneb, siis kolmandas kvartalis kasvas majandus heas tempos ja tarbijad jätkavad kulutamist.
Centeno viitas viimastele andmetele, mis näitavad, et palgakasv Euroopas raugeb. Saksamaa investorite kindlustunnet mõõtva ZEW indeksi kohaselt ripuvad Euroopa majanduse kohal tumedad pilved.
Centeno sõnul on viimased andmed osa mustrist, mis viitab, et inflatsioonisurve leeveneb. Erandiks on teenuste inflatsioon, mis on jätkuvalt üle nelja protsendi. Centeno juhtis tähelepanu veel sellele, et investeeringud on jäänud oodatust väiksemaks.
"See on koht, kus ma praegu Euroopa pärast kõige rohkem muretsen. Investeeringud ei kasva, hoolimata Euroopa taastekavast. Enamikes riikides kasvavad avaliku sektori investeeringud, kuid erainvesteeringud ei järgi seda eeskuju," ütles Centeno.
Centeno muretseb veel ka Euroopa tööturu pärast. Juulis oli töötuse määr 6,4 protsenti, kuid Centeno muretseb, et tegelik olukord on kehvem. Ta tõi välja, et uute vabade töökohtade arv on langenud ligi 20 protsenti, tööhõive kasv aeglustub.
Saksamaal on aga töötuse määr 2022. aasta viie protsendi tasemelt kerkinud kuuele protsendile.
See viitab taas, et nõudlus väheneb ning seetõttu pole hinnatõusu ohjeldamiseks vaja kõrgeid intressimäärasid.
Toimetaja: Karl Kivil