Jahilo rääkis raadiosaates "Vikerhommik", et ta on pikalt tundnud, et töö diplomaadina on tema kutsumus ning et töötas nii riigikogus kui ka presidendi kantseleis ajutiselt.

"Kui ma kunagi noore diplomaadina välisministeeriumis alustasin, leidsin, et see on mulle sobiv tegevus ja minu kutsumus, mulle väga see meeldib. See töö kokkuvõttes oli 25 aastat, mida ma välisministeeriumis tegin, enne kui ma läksin sealt ära, ajutiselt," rääkis Jahilo.

Ta ütles, et talle tehti aastal 2017 ettepanek kandideerida riigikogu kantselei juhiks.

"Ootamatult mind valiti välja sellesse töösse ehk riigikogu kantseleisse, mis oli huvitav vaheldus tol hetkel. Ma muidugi ei mõelnud, et jäängi selle töö peale. Sellist ideedki mitte mul kunagi ei olnud. Kui see neli aastat riigikogus täis sai, siis ma olin pannud juba vaimu valmis, et minna tagasi välisministeeriumisse," ütles Jahilo.

Kui aga president Alar Karis tegi talle ettepaneku asuda juhtima presidendi kantseleid, võttis ta selle ettepaneku vastu. "Ta ütles, et tule kasvõi alguseks, aita see asi seal käima lükata ja siis vaatame edasi."

Jahilo ütles, et sel suvel, peaaegu kolm aastat pärast ametisse asumist, ütles ta presidendile, et soovib naasta välisministeeriumisse. "Jutt oli küll, et järgmisel suvel, aga midagi ei ole teha. Kui president ütleb, et ta üheks alles jäänud ametiaastaks ei leiaks minu järglast, siis leidsime, et kaheks aastaks on võimalik leida ja mina tulin tagasi armastatud Islandi väljak 1 aadressile."

Eelmisel aastal aset leidnud skandaal presidendi kantselei rahadega oli tema sõnul interpretatsiooniprobleem. "Raha tegelikult ju jätkus vajalike tegevust täitmiseks küll. Sinna juurde poogiti mingi teema võimalikust seadustega kauplemisest, mida kindlasti ei eksisteerinud. Või seda, et oli valesti planeeritud, mingid hinnad, mis ei võimaldanud olemasoleva raha raames mingit tegevust teha. Midagi ei ole teha, tegelikult ongi see oli see aeg, kus hinnad tõusid väga palju."

Jahilo tõi näiteks, et reisikulude eelarve suurenes mõne aastaga 30 protsendi võrra. "Seda ongi väga raske ette prognoosida ja samas presidendil peavad olema tema ülesanded täidetud, niimoodi nagu põhiseaduses kirjas on. Öelda mõnele teisele riigipeale, et kahjuks ei saa te tulla Eestisse, kuna meil hetkel ei ole raha teid vastu võtta. See lihtsalt ei käi niimoodi. Selle ümber ilmselt ka tekkis selline arvamus, et raha on otsas. Raha ei ole otsas, teha saab nii palju täpselt nagu raha on ja siis tuleb prioritiseerida, mida teha ja mida mitte teha."

Jahilo rääkis, et välisministeeriumis hakkab ta täitma haridusküsimuste suursaadiku rolli. "Antud juhul hakkan võimendama Eesti hariduslugu, mis on veel nii positiivselt üleval ja et maailm sellest paremini teada saaks."

Ta rääkis, et Eesti on maailmas eelkõige tuntud e-lahenduste poolest, kuid üha rohkem ka hariduse poolest. "Tänu PISA testidele, kus me oleme väga tipus. See on üks väga positiivne kuvand, kui meid tuntakse mitte piltlikult öeldes rauast asja järgi, vaid selle järgi, et me oleme tark rahvas."

Ta rääkis, et tema ülesanne on tutvustada maailmale Eesti haridusmudelit.

"On välja töötamisel isegi selline Eesti kooli mudel, mis võiks olla üks selline konkreetne mudel, mida täpsemalt tutvustada välismaal, aga selle sisse käib ka veel kaks väiksemat elementi, mis toovad Eestile potentsiaalselt raha juurde," sõnas Jahilo.

"Üks on see, et välistudengite kutsumine meie kõrgkoolidesse, mis on teadupärast tasuline, ja teine osa sellest on erinevad nutikad lahendused, erinevad firmad, mis toodavad huvitavaid lahendusi, mis annavad hariduse omandamisele, õpetamisele, lisaväärtust. Olgu see äppide, e-keskkondade või mingite muude lahenduste kaudu, et neid siis aidata müüa välismaale," rääkis Jahilo.