"Seda antakse väga rangete kriteeriumite alusel," ütles keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna juhataja Jana Põldnurk. "Me peame tegema aegridade analüüsi. Me peame aru saama sellest, et need andmed, mis on sajand tagasi mõõdetud kajastaksid ja oleksid ka võrreldavad täna hoopis teistsuguse tehnoloogiaga mõõdetud andmetega."

Põldnurga sõnul on Eestis on sellise ajalooga mõõtmisjaamu veel vaid neljas kohas. Kui vanasti mõõdeti voolukiirust tiivikuga, siis täna tehakse seda digitaalselt.

Pikaaegse hüdroloogi Arvo Järveti sõnul asub Torist allavoolu jääv Oore mõõtmisjaam geograafiliselt sellises kohas, mis lubab järeldusi teha terve Eesti kohta.

"Oore veemõõteposti valgla kajastab praktiliselt Eesti keskmisi äravooluolusid, nii et me saame öelda Eesti keskmise kohta üpris palju, kui me opereerime ainult Oore andmetega," sõnas Järvet.

Põldnurga sõnul on andmetest näha, et kliima on muutunud. Sellist kevadist suurvett, mis oli eelmise sajandi esimesel pooles ja keskpaigas, enam näha ei ole. "Viimased aastad suurvesi on tulnud natuke jaanuaris, natuke veebruaris, natuke märtsis, natuke aprillis ka. Lumi ei sula enam korraga ja see tähendab seda, et see kevadine suurvesi tuleb mitmes jaos natukese kaupa."

Põldnurk ütles, et saadud andmeid kasutatakse näiteks maakasutuse otsuste tegemisel.