RKAS pani 3,6 hektari suuruse mereäärse kinnistu enampakkumisele 890 000-eurose alghinnaga.

Pakkumisel osales viis huvilist, kellel tuli tasuda 89 000 euro suurune tagatisraha. Osalejad pakkusid üksteist järgemööda üle, nii et esialgu kell 14 lõppema pidanud oksjoni tähtaeg pikenes korduvalt, kuni pärast 16.30 rauges pakkujate jaks ja selgus võitja, kes saab kinnistu endale 2,62 miljoni euroga, millele lisandub käibemaks.

Kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned on aastakümneid tühjalt seisnud, kuid Nõukogude ajal tegutses seal pioneerilaager.

Esimest korda on Liberty suvemõis märgitud 1783. aastast pärineval kaardil. Suvemõisakompleks kuulus perekond Kochidele ning alal asuvad kinnismälestistena Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila, millest on säilinud ainult vundament, ning Daheimi maja, lisaks veel muud abihooned ja rajatised.

Egon Kochi suvilahoone on kahekordne puidust katusekorrusega hoone, kus asub ka kelder.

Suvila on tänaseni väga autentselt alles, sest Nõukogude Liidu perioodil muudeti vaid ülakorruse aknaid. Soonitud seinad, unikaalne kassettlagi ja tahveldatud lükanduksed on kõik hästi säilinud.

Egbert Kochi suvilast on säilinud vaid vundament. Uus omanik peab hoone taastama selle esialgses kohas, mahus ja välisilmes hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Taastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitse eritingimustest.

Daheimi maja on kõrge paekivisokliga palkmaja, milles on säilinud algne kamin ja samuti suures osas algne siseviimistlus.

Liberty kompleks lahutati vabaõhumuuseumi kinnistust 2013. aastal ja anti üle RKAS-ile, sest sinna oli plaanis rajada presidendi residents. Lisaks oleks residents pidanud võimaldama võõrustada väliskülalisi.

Kompleksi renoveerimine hakkas venima riigihangete läbikukkumise tõttu. Algselt pidurdus projekteerimishange ja seejärel nurjus ehitushange, sest kõik laekunud pakkumused ületasid ehitamiseks ette nähtud 4,4 miljoni euro piiri.

Venimise tõttu ei jõudnud kantselei Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajal hoone rajamist otsustada, mistõttu ehitamisotsuse langetamine jõudis president Kersti Kaljulaidi lauale.

Kaljulaid seda siiski vajalikuks ei pidanud ning ka praegune president Alar Karis ei väljendanud selle vastu huvi.