Oluline 28. septembril kell 22.20:

- Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat, hukkus 10 inimest;

- Ukraina: Venemaa valmistab ette rünnakuid Zaporižžja suunal;

- Hiina välisminister hoiatas Ukraina sõja laienemise eest;

- Mediazona: Ukrainas hukkunud enam kui 71 000 Vene sõdurit;

- USA välisminister Antony Blinken ei usu Hiina siirust Ukrainas rahu taotlemisel;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1470 sõdurit.

Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat

Ukraina võimude teatel ründasid Vene väed laupäeva hommikul Sumõs kaks korda tervishoiuasutust.

Esimese rünnaku tagajärjel hukkus üks inimene ja haigla mitu korrust hävis. Selle järel algas patsientide ja töötajate evakueerimine. Evakueerimise ajal toimus teinegi rünnak.

Sumõ sõjaväeadministratsiooni teatel sai surma vähemalt 10 inimest ja 22 inimest sai erineva raskusastmega vigastusi. 15 inimest on viidud haiglasse, neist viie seisund on raske.

Ukraina prokuratuuri andmeil oli rünnakute ajal haiglas 86 patsienti ja 38 töötajat.

Rünnak toimus Shahedi tüüpi drooniga.

Hiina välisminister hoiatas Ukraina sõja laienemise eest

Hiina välisminister Wang Yi hoiatas laupäeval Ukraina sõja laienemise eest, samas kui Kiiev süüdistab Pekingit Venemaa agressioonisõja toetamises.

"Peamine prioriteet on kõigil pooltel hoiduda lahinguvälja laiendamisest, lahingute eskaleerimisest ja provokatsioonidest ning püüda olukorda nii kiiresti kui võimalik deeskaleerida," ütles ta ÜRO Peaassambleele.

Kiiev on olnud umbusklik Pekingi üleskutsete suhtes konflikti kõnelustega lahendada, kuid Wang kinnitas, et Hiina on valmis vahendaja olema.

"Hiina on pühendunud konstruktiivse rolli võtmisele, süstikvahendamisega tegelemisele ja rahukõneluste edendamisele," ütles ta.

Ukraina: Venemaa valmistab ette rünnakuid Zaporižžja suunal

Ukraina luure ja armee on teadlikud Venemaa plaanidest Zaporižžja suunal, ütles Ukraina kaitsejõudude lõuna ringkonna esindaja Vladislav Vološin.

"Venelased valmistuvad rünnakuoperatsiooniks Zaporižžja suunal, eelkõige Prijutnoje piirkonnas. Meie luure andmetel koondab vaenlane jõude, mida nad kavatsevad neis rünnakutes kasutada," rääkis Vološin.

"Lisaks said okupeerijad mõni päev tagasi Vene Föderatsiooni lõuna ringkonna transpordibaasist 25 bagit, mida kasutatakse just selliste väikeste jalaväegruppidega rünnakuoperatsioonide läbiviimiseks," lisas ta ja ütles, et need on märgid sellest, et Zaporižžja suunal tuleb rünnak lähiajal.

Mediazona: Ukrainas hukkunud enam kui 71 000 Vene sõdurit

Mediazona koos BBC News Russianiga on dokumenteerinud Ukrainas hukkunud Vene sõdurite nimesid.

Alates Mediazona viimasest uuendusest septembri keskel on hukkunute nimekirja lisatud 1998 Vene sõduri nimed.

Ajakirjanikud märgivad, et tegelikud arvud on tõenäoliselt oluliselt suuremad, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu järelehüüded, sugulaste postitused, piirkondlikud meediaaruanded ja kohalike võimude avaldused.

Mediazona hinnangul on suurem osa hukkunutest pärit Rostovi, Sverdlovski, Baškiiria ja Tšeljabinski oblastist ning Burjaatia vabariigist.

Viimase paari kuu jooksul, keset Harkivi taastungi ja Ukraina sissetungi Kurski oblastisse, on Vene väed kandnud ühed suurimad kaotused alates täiemahulise sõja algusest.

Avalikustamata allikate ja lääne luure hinnangute kohaselt teatas Wall Street Journal (WSJ) 17. septembril, et alates 2022. aasta veebruarist on tapetud või haavatud ligikaudu 1 miljon ukrainlast ja venelast – sealhulgas tsiviilisikud.

WSJ väitis ka, et sõja ajal hukkus 80 000 Ukraina sõdurit ja umbes 400 000 sai haavata – mõned Ukraina seadusandjad on öelnud, et see on liialdatud arv.

Tänavu veebruaris ütles president Volodõmõr Zelenski, et alates täieliku sõja algusest on hukkunud 180 000 Vene sõdurit. President ütles, et samal ajal hukkus üle 31 000 Ukraina sõduri. Lääne ametnikud andsid sarnaseid hinnanguid Venemaa lahinguväljal saadud kaotuste kohta.

27. septembril 2024 hindas Ukraina sõjavägi Venemaa lahingukaotusteks 649 170 sõdurit.

Blinken seadis kahtluse alla Hiina siiruse Ukrainas rahu taotlemisel

USA välisminister Antony Blinken seadis reedel kahtluse alla Hiina siiruse Ukrainas rahu taotlemisel, kui ta avaldas oma Pekingi kolleegile otsest survet Venemaa sõjaväge toetava ekspordi pärast.

Blinken kohtus Hiina välisministri Wang Yiga New Yorgis ÜRO peaassamblee kõrvalt.

Tunnustades diplomaatiat kui edu toomise vahendit, hoiatas Blinken, et USA ei tagane murest Hiina ekspordi pärast Venemaale, ning andis mõista, et Washington võib kehtestada täiendavaid sanktsioone.

Blinken ütles, et Hiina toidab Vene režiimi juhi Vladimir Putini "sõjamasinat".

"Kui Peking ütleb, et ühelt poolt soovib ta rahu, tahab näha konflikti lõppu, kuid teisalt lubab kompaniidel võtta meetmeid, mis tegelikult aitavad Putinil agressiooni jätkata, siis see kuidagi ei summeeru," ütles Blinken pressikonverentsil.

"Meie eesmärk ei ole Venemaad Hiinast lahti siduda. Nende suhe on nende asi," rõhutas ta.

Kuid selles ulatuses, kui see suhe puudutab Venemaale andmist seda, mida ta vajab sõja jätkamiseks, siis "on see probleem meie jaoks ja see on probleem paljude teiste riikide jaoks, eriti Euroopas", lisas Blinken.

USA esidiplomaadi sõnul on Hiina tarninud 70 protsenti seadmetest ja 90 protsenti mikroelektroonikast, mida Venemaa vajab oma sõjaliseks toodanguks. See hõlmab rakette ja soomukeid.

Pekingi väitel ei ole Hiina andnud Venemaale otseselt relvi ning on loonud kontrasti USA-ga, kes on alates sõja puhkemisest 2022. aasta veebruaris tarninud Ukrainale miljardite dollarite eest relvastust.

Wang rõhutas teisipäeval ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, et Hiina ei ole Ukraina kriisi looja ega ole selles osapool. "Hiina on alati seisnud rahu poolel," ütles ta ja lisas, et Ukraina sõja saab lahendada üksnes diplomaatia.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1470 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 650 640 (võrdlus eelmise päevaga +1470);

- tankid 8860 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 17 438 (+42);

- suurtükisüsteemid 18 733 (+55);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1203 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 961 (+0);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 16 093 (+62);

- tiibraketid 2610 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 25 411 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3291 (+99).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.