Oluline pühapäeval, 29. septembril kell 23.07:

- Mitmel pool Venemaal toimusid droonirünnakute järel plahvatused ja puhkesid tulekahjud;

- Vene õhukaitse tabas ja hävitas ööl vastu pühapäeva 125 Ukraina välja lastud drooni, teatas Venemaa kaitseministeerium;

- Moskva lähistel tapeti Vene relvajõudude polkovnik, kes juhtis ründedroonide operaatorite väljaõpet;

- Zelenski sõnul sai ta Trumpilt lubaduse Ukrainat toetada;

- Ukrainasse jõuab lähipäevil järjekordne Leedu sõjalise abi pakett, mis sisaldab laskemoona, arvuteid ja logistikatarvikuid;

- Venemaa laupäeval korraldatud kahes õhurünnakus Ukraina Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest;

- Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas laupäeval, et Ukraina ja tema lääneliitlased ei peaks püüdma võitu vastasseisus tuumariigiga; 

- Vene vägede arv Kurski oblastis kasvab, ent Ukraina pealetung jätkub;

- Hollandi õhujõud korraldasid reedel üle kogu riigi territooriumi hüvastijätulennu hävitajatega F-16, mille riik Ukrainale annetab;

- Ukraina teatel kaotasid Vene relvajõud ööpäevaga 1170 sõdurit ning ligi sada drooni.

- Ukraina teatas löögist Vene raketiarsenalile Volgogradi oblastis

Massilised droonirünnakud Venemaal

Venemaa mitmes oblastis teatati ööl vastu pühapäeva toimunud plahvatustest ja puhkenud tulekahjudest, peamiselt toimusid intsidendid sõjaväega seotud objektide lähistel, vahendas väljaanne Ukrainskaja Pravda.

Venemaa sõjablogijad teatasid plahvatustest Krasnodari krais Jeiskis asuvas sõjaväelinnakus. Lisaks teatasid kubernerid ning sotsiaalmeediakanalid plahvatustest ka Rostovi, Voroneži, Volgogradi ja Tambovi oblastis, kirjutas Ukrainskaja Pravda. 

Jeiskis kostnud plahvatustest teatanud Telegrami sotsiaalmeediakanalis Astra väideti, et ilmselt tabasid linnakut droonid.

"Jeiski ja Krasnodari krai kasutajad räägivad plahvatustest, mis toimusid sõjaväelinnakus, kus asub ka Vene sõjalaevastiku õhuväe lennuväli – seal baseerub 859. merelennuväe väljaõppekeskus ja 190. merelennuväe väljaõppepolk," kirjutati Telegramis.

Yeysk. Airport. Everything exploded.
According to our source, 10 sets x 6 of X-47 "Kinzhal" missiles were destroyed. This is equal to 60 "Kinzhal" missiles.
Consider that there is no more airport.@nevzorovtv pic.twitter.com/552Gel2s69

— ꑭOstap Vyshnya (@VyshnyaOstap) September 28, 2024

Võimalikust rünnakust kirjutasid Vene sõjablogijad. Nii teatas üks neist, kuidas droonid lendasid Belosaraiski neeme juurest Jeiski ja Primorsko-Ahtarski suunas. Samuti kirjutati, kuidas 70 kuni 150 drooni suundus Volgogradi, Tambovi, Orjoli, Lipetski, Tuula, Saraatovi ja Kubani oblasti ja Stavropoli krai strateegiliselt tähtsate energia- ja sõjaväeobjektide suunas.

Plahvatustest teatati ka Rostovi oblastis.

Krasnodari krai kuberner teatas, kuidas väidetavalt alla tulistatud droon kukkus Šabelskoje külasse ning selle plahvatuses purunesid lähedal asunud maja aknad ja droonitükkidest sai kahjustada üks auto.

Rostovi oblasti kuberner teatas nelja drooni allatulistamisest Aasovi rajoonis.

Voroneži oblasti kuberneri sõnul kukkus Voroneži mitu allatulistatud drooni, mistõttu puhkes tulekahju. Kohalike elanike teatel oli kosta vähemalt kümme plahvatust. Hiljem teatasid blogijad uutest plahvatustest Voronežis aga ka plahvatustest ja tulekahjudest Volgogradi oblastis.

Rostovi oblasti kuberner väitis, et seal tulistati alla 18 drooni.

Lisaks avaldati sotsiaalmeedias ka video sellest, kuidas põleb Tambovi oblastis asuv sõjaväeosa.

Russia: Military base on fire near Tambov, nearly 400km from Ukraine. pic.twitter.com/ZZNYfdch9z

— Igor Sushko (@igorsushko) September 28, 2024

Ukraina teatas löögist Vene raketiarsenalile Volgogradi oblastis

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko teatas, et Ukraina droonid ründasid Volgogradi oblastis Kotlubani kõla lähedal asuvat raketiarsenali.

"Rünnati Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe relvastuse peadirektoraadi laskemoonaarsenali. Seal hoiti osa Iraani ballistilistest rakketidest. Hävitati ka Iraani laskemoon," ütles Kovalenko.

Sotsiaalvõrgustikesse on juba ilmunud lood plahvatustest ja fotod Volgogradi oblastis Kotlubani küla lähedal puhkenud suurest tulekahjust.

Väljaanne RBC-Ukraine teatas Ukraina luureallikatele viidates, et arsenali rünnati kell 02.30 ajal ööl vastu pühapäeva, kasutades 120 erinevat tüüpi Ukrainas toodetud kamikaze ründedrooni.

NASA FIRMS-teenistuse andmed, mis saavad teavet satelliitidelt ja registreerivad termilisi anomaaliaid üle maailma, näitavad, et Kotlubani raketiarsenali läheduses ja territooriumil toimub tõepoolest mitu suurt tulekahju.

Kolm tulekahju paiknevad arsenali põhjapoolses otsas ning selle ja Kotlubani küla vahel. Veel neli tulekahju on 2-3 km loodes asuval põllul.

Ukraina kaitsesektori allikas ütles meediale, et 120 drooni oli lennanud üle 600 kilomeetri, et seda ladu pühapäeva hommikul rünnata.

Vene sõjablogija Rõbar kinnitas rünnakut, märkides, et piirkonnas oli kuulda mitut plahvatust, kuid ta väitis, et "suurem häving" suudeti vältida.

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas omakorda, et allakukkunud droonide tükid põhjustasid maastikupõlenguid, kuid keegi kannatada ei saanud.

Volgogradi uudistekanalid teatasid viitega kohalikele elanikele, et droonirünnak kestis umbes kaks tundi, sundides inimesi oma kodudest pagema, kuid tegemist polnud esimese korraga, kui piirkonda sel viisil rünnati.

Venemaa teatas 125 Ukraina drooni hävitamisest

Vene õhukaitse tabas ja hävitas ööl vastu pühapäeva 125 Ukraina välja lastud drooni, teatas Venemaa kaitseministeerium

Pressiteate kohaselt tabati 67 drooni Vologradi oblasti kohal, 17 Belgorodi, 17 Voroneži ja 18 Rostovi oblasti õhuruumis. Lisaks lasti üks droon alla Brjanski ja Kurski oblasti territooriumil ning kolm Ukraina drooni ka Aasovi mere kohal.

Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas ka, et öösel toimunud tulistamistes ja droonirünnakutes sai üks oblasti elanik surma ja kaheksa vigastada.

Voroneži obllasti kuberner Aleksandr Gussev teatas aga, et alla tulistatud droontabas elurajooni ja põhjustas tulekahju.

Moskva lähistel tapeti Vene drooniprogrammis osalev polkovnik

Moskva lähistel Kolomnas tapeti Vene relvajõudude polkovnik (lääne süsteemis kolonel – toim.) Aleksei Kolomeitsev, kes õpetas välja ründedroonide operaatoreid, teatas Ukraina sõjaväeluure (HUR).

Kolomeitsev (51) juhtis 924. mehitamata õhuvahendite riiklikku keskust ehk sõjaväeosa, mis tegeles sõjaväedroonide operaatorite väljaõppega, peamiselt Iraani päritolu Shahedi kasutamiseks, mida Venemaa rakendab massiliselt Ukraina ründamiseks, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Kolomeitsev leiti surnuna reedel. Kolonel oli otseselt seotud Venemaa täiemahulise invasiooni ja sõjakuritegudega Ukraina vastu, teatas HUR.

Ehkki Ukraina sõjaväeluure ei avaldanud oma teates Kolomeitsevi surma asjaolusid ega võtnud selle eest otseselt vastutust, märgiti samas, et iga kuritegu saab karistatud.

Russia: Ukraine's GUR military intelligence assassinated Alexei Kolomeitsev, head of the GRU 924th State Center (military unit 20924) in charge of aerial drone systems in the Moscow suburb of Kolomna.https://t.co/cr3sP0PuIg pic.twitter.com/dk5N4xtlGH

— Igor Sushko (@igorsushko) September 28, 2024

The Kyiv Independent märkis, et Kolomeitsev ei ole esimene venelane, kes viimastel nädalatel sarnastel asjaoludel on surnud. 16. septembril teatati, et Belgorodis tapeti päev varem Vene propagandist Aleksandr Korobov, kelle kolju oli purustatud. Vene meedia teatel oli ta saanud kallaletungis rängalt viga.

Korobov, hüüdnimega Krab (e.k. Krabi) esines sõjakorrespondendina Kremli riiklikus meediakanalis Rossija 1 ning HUR-i andmeil juhtis ka selle Belgorodi filiaali.

"Propagandist mitte ainult ei valmistanud sõja kohta valematerjale, vaid osales ka isiklikult Ukraina-vastaste raskete sõjakuritegude toimepanemises," teatas Ukraina sõjaväeluure ja lisas, et Korobov töötas regulaarselt Ukraina okupeeritud aladel. Kuigi HUR ei võtnud rünnaku eest vastutust, sisaldas postitus nii Korobovi praegust kui ka endist koduaadressi ning märkis, et ta "külastas vastavalt juhistele perioodiliselt Moskvat".

The Kyiv Independent võttis ühendust HURiga, et saada kinnitust, kes oli Korobovi ründamise taga. See vastas naeratava näoga päikeseprillide emotikoniga.

Zelenski sõnul sai ta Trumpilt lubaduse Ukrainat toetada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas, et sai oma kohtumisel USA vabariiklaste presidendikandidaadi, ekspresident Donald Trumpiga viimaselt lubaduse, et too toetab Ukrainat.

"Ma sain Donald Trumpilt väga otsese info, et ta on meie poolt, et ta toetab (valimiste võitmise korral – toim.) Ukrainat. Oli väga palju detaile, mille kohta ta tahtis täpsemalt teada," rääkis Zelenski laupäeval.

Ajakirjanike pärimisele, mida Trump talt teada tahtis, vastas Zelenski, et küsimused puudutasid olukorda rindel, millist abi Ukraina USA-lt vajab ning miks Putin agressiooni alustas.

Ukrainasse jõuab lähipäevil Leedu sõjalise abi pakett

Ukrainasse jõuab lähipäevil järjekordne Leedu sõjalise abi pakett, mis sisaldab laskemoona, arvuteid ja logistikatarvikuid, teatas Vilnius laupäeval.

"Leedu jätkab sõjalise toe pakkumist Ukrainale. Logistika, laskemoon, sülearvutid ja muu toetus tema sõjaväele saabub Ukrainasse sel nädalal," seisis valitsuse avalduses.

Leedu on Venemaa täiemahulise sõja ajal tõusnud üheks Kiievi kindlamaks toetajaks, olles andnud Ukrainale helikoptereid, droone, soomusmasinaid, õhutõrjevarustust ning ulatuslikku humanitaarabi.

Vilniuse sõnul on Leedu selle aasta algusest tarninud Ukrainale 155 millimeetrist laskemoona, soomukeid M577 ja M113, droonitõrjesüsteeme, tankitõrjerelvi, kauglõhkamissüsteeme ja muud tehnikat.

Tarne saabub ajal, mil Ukraina rindeüksused püüavad taastuda kevadise moonapuuduse laastavatest tagajärgedest, mille põhjustas suuresti USA sõjalise abi viibimine.

Leedu kirjutas 23. septembril alla memorandumile USA ettevõttega Northrop Grumman Corporation, et toota ja tarnida keskmise kaliibriga laskemoona.

Septembri alguses teatas Leedu, et kavatseb eraldada 10 miljonit eurot, et osta Kiievi jaoks uusi Ukrainas toodetud Paljanõtsja rakettdroone.

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on Leedu andnud Ukrainale sõjalist toetust üle 683 miljoni euro väärtuses.

Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest

Vene relvajõudude kahes laupäeval korraldatud rünnakus Ukrainas Venemaa piiri lähedase Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnul sõdivad venelased  haiglatega.

"Kõik, kes maailmas sellest sõjast räägivad, peavad pöörama tähelepanu sellele, mida Venemaa ründab. Nad peavad sõda haiglate, tsiviilrajatiste ja inimelude vastu," ütles president laupäeva õhtul.

Sumõ oblastist idas asub Venemaa Kurski oblast. Ukraina väed alustasid 6. augustil ootamatut sissetungi Kurski oblastisse eesmärgiga luua seal puhversoon.

"Sumõs ründasid venelased kaks korda üht meditsiiniasutust. Praeguse seisuga on 10 inimest surnud," kirjutas siseminister Ihor Klõmenko Telegramis. Hukkunute hulgas on politseinik.

Esimene rünnak purustas neljakorruselise haigla mitu korrust ja üks inimene sai surma, märkis Klõmenko. Pärast seda hakati patsiente ja personali evakueerima.

"Patsientide evakueerimise ajal ründas vaenlane uuesti," kirjutas minister.

Sumõ oblastivalitsuse täpsustatud teatel sai rünnakutes kokku kümme inimest surma ja vähemalt 12 tõsiselt vigastada. 

Politsei ütles, et mõlemad rünnakud tehti Shahed ründedroonidega ning need tabasid haiglat ja selle ümbruse elurajooni. 

Venemaal on mõnikord kombeks teha ühte kohta kaks rünnakut järjest, et kahju oleks võimalikult suur.

Politsei nimetas rünnakut küüniliseks ja prokuratuur teatas, et selles sai üks politseinik surma ja teine vigastada.

Ringkonnaprokuratuuri andmetel tehti esimene rünnak kohaliku aja järgi kell 7.35 haiglale, kus oli 86 patsienti ja 38 töötajat.

Järgnes teine rünnak kell 8.25, kui päästjad ja politsei olid hakanud kannatanutele abi andma ja patsiente sündmuskohalt evakueerima.

Vene välisminister ähvardas taas tuumarelvaga

Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas laupäeval ÜRO Peaassambleel peetud kõnes, et Ukraina ja tema lääneliitlased ei peaks püüdma võitu vastasseisus tuumariigiga.

Alates täiemahulise sissetungi käivitamisest on Venemaa korduvalt viidanud oma tuumaarsenalile, et heidutada Ukrainat sõjaliselt toetavat läänt.

Peaassamblee kõnes nimetas Lavrov lääneriikide katseid Venemaad alistada suitsidiaalseks seikluseks.

"Ma ei hakka siin rääkima mõttetusest ja ohtlikkusest, mis on seotud ideega üritada võita võitluses tuumajõuga, mida Venemaa on," rääkis Lavrovi.

Vene režiimi juht Vladimir Putin tegi hiljuti ettepaneku Moskva tuumadoktriini uuendamiseks viisil, mis võimaldaks Venemaal massiivsetele tavarelvadega õhurünnakutele vastata tuumarelvaga.

"Kui me räägime midagi avalikult, kui president räägib avalikult, siis lähtume sellest, et need, kes on huvitatud meie lähenemistest, kuulevad seda, kuidas nad seda mõistavad, pole minu otsustada," ütles ta hiljem pressikonverentsil. 

Venemaa tuumaähvarduste karmistamises nähakse Moskva muret, et USA ja Ühendkuningriik annavad Ukrainale loa, kasutada lääne relvi kaugmaalöökideks Venemaa sügavuses asuvate sihtmärkide pihta, mida ei oleks võimalik korraldada ilma lääneriikide tehnilise toetuseta.

Lavrov pilkas ka Ukraina rahuvalemit, nimetades seda "hukule määratud ultimaatumiks" ning kaitses Venemaa jätkuvat Ukraina territooriumi okupeerimist.

Venemaa eskaleeruv tuumaretoorika langeb kokku president Volodõmõr Zelenski visiidiga Washingtoni, kus ta jätkas USA survestamist lääneriikide kaugmaarelvade kasutamisloa saamiseks. 

USA teatas visiidi ajal umbes 8 miljardi dollari suurusest täiendavast sõjalisest abist Ukrainale, kuid ei andnud märku muudatustest oma poliitikas kauglöökide osas.

Zelenski pressiesindaja Serhii Nikiforov ütles Ukraina televisioonile antud intervjuus, et Venemaa saab esimesena teada, kui kaugrünnakute piirangud tühistatakse.

"Esiteks on oluline mõista, et esimesed, kes saavad teada loast löökideks sügavale Vene territooriumile, on venelased ise," ütles Nikiforov.

"Nad saavad sellest esimesena teada ja siis tuleb ametlik teade."

Vene vägede arv Kurski oblastis kasvab, ent Ukraina pealetung jätkub

Ukraina relvajõudude operatsioon Venemaa Kurski oblastis jätkub, kuid Ukraina vägede pealetungi peatada üritavate Vene üksuste arv on kasvanud ja nende kvaliteet paranenud, ütles Ukraina operatiiv-taktikalise väerühma Seversk esindaja Vadõm Mõsnik.

Tema sõnul on Ukraina sõjaväelased märganud vaenlase rotatsiooni ja nende katseid takistada Ukraina üksuste tegutsemist.

"Nende üksuste arv ja kvaliteet on märgatavalt tõusnud, me näeme seda ja tegutseme oma plaani kohaselt," lausus Mõsnik. 

"Eesmärk on endine – kahjustame vaenlast nii palju kui võimalik ja ei lase neil enda seatud tähtaegadest kinni pidada. Nende tähtajad on mõttetud. Nende esimene tähtaeg, 1. oktoober on sisuliselt möödas ja teisega läheb samuti. Las nad proovivad, me võtame neid siin väga hästi vastu ja nad saavad seda tundma," lausus Severski esindaja.  

Ukraina relvajõudude peastaap teatas laupäeva õhtul kell 22, et rindel toimus möödunud 24 tunniga 136 sõjalist kokkupõrget. Olukord Pokrovski suunas on endiselt pingeline. Lisaks ründas vaenlane aktiivselt Kupjanski, Lõmani ja Vremevskõi suundades.

Lisaks jätkavad Vene sissetungijad Ukraina asulate hävitamist. Nüüd purustab vaenlane Donetski oblastis Toretskit. Sama saatus tabab Vuhledari, Pokrovskit, Mõrnohradi, Kurahhovet, Tšassiv Jari ja paljusid teisi rindejoone linnu ja külasid.

Holland jättis hüvasti Ukrainasse saadetavate hävitajatega F-16

Hollandi õhujõud korraldasid reedel üle kogu riigi territooriumi hüvastijätulennu hävitajatega F-16, mille riik Ukrainale annetab ning nende asemele ise moodsamad hävitajad soetab.

Breda lennuväljalt startinud hävitajad tegid ligi kahetunnise lennu, mille jooksul nad lendasid üle kogu Madalmaade Kuningriigi tähtsamate linnade ja piirkondade, vahendas väljaanne nltimes.nl.

⚡️The last flight of Dutch F-16s over the country. Most of these fighters will protect the skies of Ukraine.

We thank the people of the Netherlands for what they are doing for the Ukrainian people❤️ pic.twitter.com/dIxGUUUKqt

— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) September 27, 2024

Holland on teatanud, et annetab oma 24 hävitajat F-16 Ukrainale, ülejäänuid aga antakse riikidele nagu Rumeenia, mis korraldab Ukraina pilootidele väljaõpet.

Ameerika Ühendriikides 1970. aastatel välja töötatud kaitseotstarbeline ühemootoriline reaktiivlennuk on kasutatav ka ründelennukina. Selle modulaarne disain võimaldab hävitajat uuendada ja moderniseerida, kuid sellele ei ole võimalik paigutada mõningaid uuemaid seadmeid, sealhulgas radarituvastusvastast salatehnoloogiat, mida Hollandi õhujõud on kasutanud alates 2013. aastast, kui nende relvastuses on moodsamad hävitajad F-35, märkis väljaanne dutchnews.nl.

⚡️The F-16 fighters of the Netherlands Air Force say goodbye to the country. Now it's their time to be in a real battle and protect the Ukrainian sky

pic.twitter.com/3mj6aMjwiX

— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) September 28, 2024

Endine F-16 piloot ja sõjauuringute professor Frans Osinga ütles Hollandi uudisteväljaandele NOS, et F-16 on "eriline ja uskumatult väle lennuk", märkides, et see erineb oma eelkäijast hävitajast F-5 nagu Ferrari erineb Fiat 500-st. Ta juhtis tähelepanu ka lennuki pikaealisusele ja kasulikkusele. "F-16 on kasutatud rahuoperatsioonidel ÜRO sõdurite kaitsmiseks, kuid nad on kaitsnud ka meie vägesid rahumissioonidel Afganistanis ja astunud samme ISISe vastu Iraagi kohal," märkis Osinga.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 651 810 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 8869 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 17 476 (+38);

- suurtükisüsteemid 18 795 (+62);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1204 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 962 (+1);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 16 186 (+93);

- tiibraketid 2610 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 25 495 (+84);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3297 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.