"Inimese eduka toimimise aluseks on piisaval määral suhtlust, füüsilist aktiivsust ja mõtestatud tegevust. Senine seaduses toodud võimalus vahistatutel viibida kambrist väljas päevas vaid tund aega on ajale jalgu jäänud ning ei soodusta vaimse tervise hoidmist ja vanglaametnike sisulise töö tegemist," ütles justiits-ja digiminister Liisa Pakosta.

Seadusemuudatuse jõustumise järgselt avavad tänasest vanglad seni 23 tundi päevas kinnises kambris viibinud vahistatute osakonnad oluliselt pikemaks ajaks.

Vanglad on pikalt uut töökorraldust ette valmistanud ja inimesi uutesse osakondadesse paigutanud. Esialgu on kõigil vahistatutel võimalus kambrivälisele ajale seadusejärgselt neli tundi päevas. Lisaks toimuvad jätkuvalt igapäevased jalutuskäigud värskes õhus. Sõltuvalt osakonna toimimisest ja vahistatute omavahelisest lävimisest võimaldatakse ajas avatust veelgi enam.

"Suuremat rõhku pannakse hõivatuse suurendamisele, töö ja huvitegevuse lahenduse pakkumistele," lisas karistuse täideviimise talituse juhataja Taavi Siru.

Vahistatud saavad sarnaselt süüdimõistetutele kambrist väljaspool kasutada päevaruumi, teha telefonikõnesid ja osaleda huvitegevuses vastavalt oma äranägemisele.

Avatud osakonnas lävimine ja vahetu võimalus suhelda ametnikega, aitab lahendada kiiremini olmeküsimusi ja muresid, mis vähendab ka vangistuses viibivate inimeste vaimseid pingeid ja hoiab seeläbi keskkonna turvalisemana, leidis ministeerium.

Muudatus kehtib kõigile vahistatutele, sealhulgas neile, kellele on määratud liikumispiirangud ja suhtlemiskeelud. Sellistel juhtudel on vanglad loonud erandi, et kõigile oleks tagatud ettenähtud aeg avatud osakonnas viibimiseks.

Prokuratuuril on jätkuvalt õigus rakendada täielikku eraldamist, mille puhul jääb vahistatu kambrisse lukustatuks 23 tunniks, kuid neile on samuti tagatud võimalus teha telefonikõnesid ja jalutada vähemalt üks tund päevas.