Oluline kolmapäeval, 2. oktoobril kell 22.44:

- Allikas: Ukraina sõjaväeluure korraldas küberrünnaku Vene finantsettevõtete vastu;

- Ukraina välisminister Andri Sõbiha välistas territooriumi loovutamise Venemaale vastutasuks rahu sõlmimise eest;

- Vene väed on vallutanud suurema osa Vuhledari linnast;

- Zelenski: Ukraina suudab toota neli miljonit drooni aastas;

- Zelenski: Ukraina tootis poole aastaga 25 korda rohkem laskemoona kui terve 2022. aasta jooksul;

- BBC: Venemaa ei suuda kaitsetööstusse piisavalt töötajaid leida;

- Prokuratuur: Venemaa hukkas 16 Ukraina sõjavangi;

- Prantsusmaa uus peaminister lubas Ukrainale toetust;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1130 sõdurit.

Allikas: Ukraina sõjaväeluure korraldas küberrünnaku Vene finantsettevõtete vastu

Ukraina sõjaväeluure (HUR) küberspetsialistid korraldasid kolmapäeval küberrünnaku Venemaa finantstööstuse veebiplatvormide vastu, ütles sõjaväeluure allikas väljaandele The Kyiv Independent.

Küberrünnaku sihtmärgiks olid Vene pangad Alfa-Bank ja Otkritie Bank ning Venemaa suurim digiteenuste pakkuja Rostelecom, ütles allikas ja lisas, et need ettevõtted "toetasid Vene relvajõudude agressiooni Ukraina vastu".

Allika sõnul põhjustas rünnak "ülemaailmse tõrke" kiirmaksesüsteemis, sulgedes pankade mobiilirakendused ja internetipangasüsteemid ning ka finantsasutuste siseteenused.

Ukraina häkkerid on Venemaa veebiplatvorme rünnanud regulaarselt alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal.

Eelmine küberrünnak Venemaa pankadele viidi läbi 14. septembril. Selle sihtmärgiks olid Bank Rossija, Tinkoff Bank, Gaz Bank ja Venemaa keskpanga kiirmaksesüsteem. 

Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja

Ukraina otsustas tõmmata oma väed välja Vuhledarist, et vältida sõdurite piiramisrõngasse sattumist. 

"Kõrgem juhtkond andis loa viia läbi üksuste Vuhledarist väljatoomise manööver eesmärgiga säilitada isikkoosseisu ja sõjatehnikat ning võtta sisse positsioonid edasiseks tegevuseks," teatas Hortõtsja väegrupeering.  

Donetskist umbes 50 kilomeetrit edelas asuva söekaevaduslinna Vuhledari langemine tekitab küsimuse, kui kindlad on Ukraina kaitsepositsioonid kagurindel.

Üksuse väitel tekitasid nad Vene vägedele suuri kaotusi, kuid nonde lakkamatute rünnakute tõttu tekkis siiski sissepiiramise oht.

Venemaa on püüdnud Vuhledari vallutada sõja esimestest nädalatest saadik.

Kahe ja poole sõja-aasta jooksul on linna pärast peetud veriseid lahinguid ja Venemaa pommirünnakud on selle suuremalt jaolt maatasa teinud.

Bloomberg: Vuhledari hõivamine annab Vene väele strateegilise eelise

Ukraina vägi teatas ametlikult Vuhledarist taganemisest, selle Donetski oblasti rindejoone strateegilise eelposti alistumine annab venelastele vaieldamatu eelise, vahendas portaal Unian kolmapäeval Bloombergi kirjutist.

Bloomberg toob eelkõige välja Vuhledari soodsa asukoha. Selle kõrghooned asuvad keset tasaseid põlde kõrgel tasandikul.

Lisaks on linn vaid mõne kilomeetri kaugusel Donetskist Krimmi viivast Venemaa kontrolli all olevast raudteest, mis on Kremli jaoks alternatiiv Krimmi sillale.

Sõbiha välistas territoriaalsed järeleandmise rahu vastu

Ukraina välisminister Andri Sõbiha välistas territooriumi loovutamise Venemaale vastutasuks rahu sõlmimise eest. Ajaleht Financial Times oli äsja viidanud, et Sõbiha võib olla kompromisside suhtes paindlikum kui tema eelkäija Dmõtro Kuleba.

"Mitte territoriaalsed kompromissid, aga Venemaa täielik vastutusele võtmine ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse taastamine, Krimm kaasa arvatud. Vastasel juhul muutub see sõja edasilükkamiseks. Euroopa ei saa endale lubada halle tsoone või külmutatud konflikte," ütles Sõbiha teisipäeval Varssavis peetud julgeolekufoorumil.

Sõbiha kordas ka vajadust järgida president Volodõmõr Zelenski esitatud rahuvalemit, nimetades seda ainsaks teeks kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas ja Euroopas.

Esmaspäeval avaldas Financial Times artikli, milles viidati, et Ukraina ametnikud on väidetavalt muutunud avatumaks aruteludes oma lääne kolleegidega võimaliku relvarahulepingu üle. Artiklis väideti, et selline kokkulepe jätaks Venemaa väed okupeeritud alasid kontrollima alla, Ukraina aga saaks reaalsed julgeolekugarantiid. Leht väitis anonüümsetele diplomaatidele viidates, et Sõbiha olevat septembris New Yorgis peetud ÜRO Peaassamblee avaüritustel osutunud pragmaatilisemaks kui tema eelkäija Kuleba, kui arutati võimalikke kompromisse Venemaaga sõja lõpetamiseks.

Ukraina välisministeerium lükkas aga Financial Timesi esitatud väited ümber, rõhutades, et Sõbiha on rõhutanud Ukraina territoriaalse terviklikkuse suhtes tehtavate kompromisside lubamatust.

Vene väed on vallutanud suurema osa Vuhledari linnast

Vene väed on sisenenud Donetski oblastis asuvasse Vuhledari linna, vahendas Kyiv Independent kuberner Vadõm Filaškinit, kes lisas, et lahingutegevus linnas jätkub.

Teisipäeval riigitelevisioonis esinedes kirjeldas Filaškin olukorda kui "äärmiselt rasket". "Vaenlane on juba peaaegu kesklinna jõudnud," lausus ta. "Linnas käivad lahingud, nii et humanitaarabi on pea võimatu kohale tuua."

Teisipäeva pärastlõunal ilmusid sotsiaalmeediasse videod, millel on näha sõdureid Venemaa lipuga linnakese kortermaja katusel.

Väikese, ent tiheda asustusega Vuhledari linna põhjapoolsetel tänavatel üles võetud videod viitavad Ukraina taandumisele.

Vuhledari on jäänud kokku 107 tsiviilisikut, kuigi kõik lapsed on evakueeritud, lisas kuberner.

Ukraina 72. mehhaniseeritud brigaad on ligi kaks aastat kaitsnud Vuhledari, mida Vene väed on püüdnud vallutada alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal.

Monitooringusaidi DeepState andmetel sisenesid Vene sõdurid teisipäeval Vuhledari läänest ja lõunast.

Viimastel päevadel on Vene väed edasi liikunud Vuhledarist kirdes ja linna lääneservas, teatas Sõjauuringute Instituut (ISW) 30. septembril geolokatsiooni kaadritele viidates.

Rindelinn asub umbes 50 kilomeetrit okupeeritud Donetskist edelas ja umbes 40 kilomeetrit Zaporižžja oblasti halduspiirist idas.

Vuhledar on pärast täiemahulise sõja puhkemist 2022. aastal vastu pidanud arvukatele rünnakutele ning sellest on saanud Ukraina kaitse võtmetähtsusega kants Donetski oblasti lõunaosas.

Vuhledar on ühtlasi viimane kindlustatud linn enne Velõka Novosilka küla ja kogu Ukraina kontrolli all olevat Donetski oblasti lõunaosa, mida Ukraina kontrollib.

Sama ajal ei ole Mustade kasakate nime kandva 72. mehhaniseeritud brigaadi võitlejad Vuhledarist lahkunud, kontrollides endiselt osa linnast. Sellest kirjutab portaal Suspilne, viidates kahele Ukraina kaitseväelasele, kes kinnitasid, et praegu on suurem osa linnast Vene okupatsioonivägede käes.

"Brigaad ei saanud käsku linnast lahkuda," ütles üks sõjaväelastest ajakirjanikele.

Zelenski: Ukraina suudab toota 4 miljonit drooni aastas

Ukraina on võimeline tootma juba neli miljonit drooni aastas, kusjuures 1,5 miljoni drooni tootmiseks on juba lepingud sõlmitud, ütles president Volodõmõr Zelenski teisipäeval.

"Droonide koguarv, mida suudame praegu Ukrainas aastas toota, on neli miljonit ja lepingud on juba sõlmitud enam kui 1,5 miljoni tootmiseks," ütles Zelenski teisel rahvusvahelisel kaitsetööstuse foorumil esinedes.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal oli teisipäeval valitsuse istungil teatanud, et Ukraina toodab 2024. aastal 1,5 miljonit drooni.

2024. aasta veebruaris oli digitaalarengu ministeeriumi juht, asepeaminister Mõhhailo Fedorov öelnud, et 2024. aastal saavutab Ukraina eesmärgi toota üks miljon drooni aastas. Samuti nentis ta, et 90 protsenti droonidest, mida riik praegu lahinguväljal kasutab, on tema valmistatud.

Zelenski: Ukraina tootis poole aastaga 25 korda rohkem laskemoona kui terve 2022. aasta jooksul

Ukraina on suutnud Venemaa rünnakute taustal üles ehitada faktiliselt uue kaitsetööstuse ning ainuüksi selle aasta esimese kuue kuuga toodeti Ukrainas 25 korda rohkem suurtüki- ja miinipildujamoona kui terve 2022. aasta jooksul, ütles president Zelenski.

"Täismahulise sõja ülikeerulistes tingimustes, pidevate Venemaa rünnakute all on ukrainlastel õnnestunud ehitada üles de facto uus kaitsetööstus. Täna võivad kõik olla tunnistajaks Ukraina uuele võimekusele. Ainuüksi selle aasta esimesel poolel tootis Ukraina 25 korda rohkem suurtüki- ja miinipilduja laskemoona kui kogu 2022. aasta jooksul," ütles Zelenski teise rahvusvahelise kaitsetööstuse foorumi (DFNC2) avamisel peetud kõnes.

Samuti rõhutas ta, et Ukraina on rajanud sõjatehnika uue remondibaasi.
"Ukrainasse on rajatud meie tehnikale uus remondibaas ja selle tootmisliinilt veeres juunis maha esimene Ukrainas remonditud jalaväe lahingumasin Marder. Töötame selle nimel, et Ukraina saaks täiel määral pakkuda kõike vajalikku, sealhulgas Bradley jalaväesoomukite ja muud tüüpi varustuse remontimisel, mis aitab meie võitlejatel hoida rindejoont ja täita kogu rahva jaoks olulisi ülesandeid," lisas president.

Zelenski sõnul on see vaid osa Ukraina uuest kaitsekompleksist. "Kui aastaid tagasi näis Ukraina kaitsetööstus paraku abitu, siis täna on see tööstus, mis on vähemalt Euroopas teel juhtpositsioonile. Tänaseks on need saanud tööstusteks, mille üle Ukraina võib taas õigusega uhke olla," ütles ta.

"Ukraina garanteerib kõigile meie partneritele, et kasutame seda uut jõudu ülemaailmse stabiilsuse suurendamiseks," rõhutas Zelenski.
Ta märkis, et foorumil on osalejaid kümnetest riikidest ja sadadest kaitseettevõtetest üle maailma ja tõi esile, et foorumi käigus sõlmitakse rohkelt uusi kokkuleppeid.

"Need on ettevõtted, mis hakkavad tegutsema siin, Ukrainas. See on tootmise lokaliseerimine Ukrainasse. See on ideede vahetamine ja meie ühise kogemuse laiendamine," lõpetas president.

Aasta tagasi, 30. septembril 2023 toimus Kiievis esimene rahvusvaheline kaitsetööstuse foorum (DFNC1). See tõi kokku tankide, suurtükiväe, droonide, laskemoona tootjad, uuendusliku tarkvara arendajad ja ainulaadsete kõrgtehnoloogiate valdajad partnerriikidest, aga ka Ukraina riigi- ja erakaitseettevõtted, sealhulgas nii suurkorporatsioonid kui ka kaitsetehnoloogia idufirmad.

BBC: Venemaa ei suuda kaitsetööstusse piisavalt töötajaid leida

Venemaa kaitsetööstus vaevleb tõsise personalipuuduse käes, tehastes on vajaka kümneid tuhandeid töölisi, teatas Briti rahvusringhäälingu BBC venekeelne toimetus teisipäeval.

Täiemahuline sissetung Ukrainasse on pingestanud Venemaa tööturgu ning tekitanud karmi konkurentsi sõjaväe ja ettevõtete vahel uute töötajate leidmisel, vahendas The Kyiv Independent BBC artiklit. Relvajõudude kasvanud personalivajaduste kõrval on sõja tõttu järsult suurenenud relvade ja sõjavarustuse tootmine, mis nõuab samuti täiendavaid inimesi.

Venemaa värbamisfirmad on postitanud tuhandeid kaitseettevõtete töökuulutusi, meelitades inimesi regiooni keskmisest kolm korda kõrgema palgaga, värvates eelkõige noori ja pakkudes preemiaid neile, kes suudavad leida uusi töötajaid, selgus BBC ajakirjanduslikus uurimisest.

Selle kohaselt ilmus Venemaa tööportaalidesse ajavahemikus 15. augustist 15. septembrini kuulutusi rohkem kui 90 000 kaitsetööstuse vabale töökohale. Suure nõudlusega erialade palgad olid sageli kolm-neli korda kõrgemad kui piirkondlik keskmine palk.

Venemaal on puudus inseneridest, treialidest ja CNC-pinkide operaatoritest. Venemaa tööportaalile Avito laekus septembris 60 000 treiali ametikohale ainult 2000 pakkumist, CNC-operaatorite 18 600 vabale töökohale tuli ainult 600 CV-d, seda hoolimata ahvatlevatest palkadest.

Venemaa Kurgani oblastis jalaväe lahingumasinaid tootvas tehases Kurganmašzavodis oli 4. septembri seisuga tööpinkide reguleerijatele ja CNC-operaatorite kohtadele puudu 78 töötajat, selgus BBC analüüsist.

Kaitsetööstuse täitmata töökohad on kooskõlas Venemaa üldise tööjõupuudusega, mida süvendab sõjaväkke värbamine ja riiki saabuvate migrantide arvu vähenemine. Venemaad seisab silmitsi ka rahvastikukriisiga, eeldatavalt väheneb rahvaarv järgmise kahe aastakümne jooksul ligikaudu seitsme miljoni võrra.

Lisaks kõrgemate palkade pakkumisele on tehased meelitanud töötajaid ajutise eluaseme pakkumisega teistest piirkondadest värvatud töötajatele.

Teadaolevalt rakendas Tatarstani Vabariik 2024. aasta kevadel programmi 14–18-aastaste alaealiste töölevõtmiseks kaitsetööstuses.

2024. aasta juunis Venemaa riigiduumale esitatud asendusteenistuse seaduse muutmise eelnõus tehti ettepanek lubada kutsealustel ajateenistuse asenduseks valida töö kaitsetööstuses.

Vahetustega töö Venemaa kaitsetööstuse tehastes on sageli väga raske, tõdes BBC. Mõnedele ametikohtadele otsiti inimesi, kes nõustuks töötama 11-tunniste vahetustes ilma puhkepäevadeta. Kui BBC korrespondent helistas ühte ettevõttesse, et täpsustada üksikasju vahetuse pikkuse kohta, keeldus värbaja teavet andmast, kuid pakkus reporterile kohe võimalust tööle asuda.

Prokuratuur: Venemaa hukkas 16 Ukraina sõjavangi

Venemaa väed lasid Donetski oblastis maha 16 Ukraina sõjavangi, tegemist on suurima teadaoleva lahinguväljal alistunud sõdurite massilise hukkamise juhtumiga, teatas teisipäeval Ukraina peaprokuratuur. 

Tõendid hukkamise kohta ilmusid sotsiaalmeediasse teisipäeval. Vene sõdurid tapsid sõjavangid pärast seda, kui nad olid rindel Pokrovski lähedal alla andnud.

Prokuratuur teatas, et kontrollib veebis avaldatud materjale ja uurib juhtumi asjaolusid.

Vangide hukkamine on küüniline ja jäme Genfi konventsioonide rikkumine, märkis peaprokuratuur.

"See on kõige suurem Ukraina sõjavangide hukkamise juhtum rindel," ütles peaprokurör Andri Kostin. "Vangide mõrvamine ja piinamine ei ole juhuslik, vaid Venemaa sõjalise ja poliitilise juhtkonna sihikindel poliitika," lisas ta.

Septembri alguses hukkasid Vene väed Donetski oblastis Toretski lähedal kolm Ukraina sõjavangi. Peaprokuratuur teatas aasta alguses, et uurib enam kui 50 Ukraina sõjavangide hukkamise juhtumit. 

Prantsusmaa uus peaminister lubas Ukrainale toetust

Prantsuse uus peaminister Michel Barnier rõhutas parlamendis peetud poliitikakõnes, milles ta tõi välja oma valitsuse peamised prioriteedid, Prantsusmaa toetust Ukrainale võitluses Venemaa agressiooni vastu.

"See on rahvas, kes on kaks ja pool aastat alates agressioonisõja algusest võidelnud ja kelle inimesed hukkunud, et kaitsta oma vabadust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Peame mõistma, et nad võitlevad nende väärtuste kaitsmise eest, mida jagame ka meie," ütles Barnier.

Barnier' lubadust, et Prantsusmaa jääb Ukraina rahva poolele, tervitati parlamendis aplausiga, märkis Ukrainska Pravda.

Laiemalt rääkides ütles Barnier, et Prantsusmaa jätkab jõupingutusi rahu loomiseks kõigis maailma piirkondades, kus jätkuvad konfliktid.

Barnier kutsus enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse üles dialoogile Moskvaga, kuid hiljem on oma meelt muutnud.

Eelmisel nädalal tööd alustanud Barnier' valitsuse võtmepositsioonidel on samuti Ukraina-meelsed poliitikud, sealhulgas kaitseminister ja välisminister, märkis Ukrainska Pravda.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 655 560 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 8887 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 17 579 (+32);

- suurtükisüsteemid 18 869 (+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1204 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 963 (+0);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 16 348 (+26);

- tiibraketid 2613 (+3);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 25 692 (+71);

- eritehnika 3318 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.