Julgeolekueksperdid peavad Iraani raketirünnakut Iisraeli pihta sümboolseks, mis peale lisaõhutõrje kulu suurt kahju ei tekitanud.

Kui Iraan oma varisõjaväge uuesti üles ehitada ei suuda, võib seda lugeda Hezbollah' lõpu alguseks, ütles julges julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

"Iraan tegelikult ka pärast seda viimast raketirünnakut paistab üha nõrgemana. Et nüüd, kus neil on see peamine Hezbollah' sõjaline jõud Iisraeli mõjutamiseks tasalülitatud mõneks ajaks ja raketirünnakud ka tegelikku mõju ei oma, kuigi tekitavad suurt kulu ka Iraanile, siis on neil oht jääda nõrgemaks," sõnas Oidsalu.

Euroopa parlamendi liige, endine välisminister Sven Mikser (SDE) ütles, et Iraan ei kasutanud oma täit sõjalist potentsiaali.

"Ei saa öelda, et see oleks olnud n-ö Iraani poolt kogu oma sõjalise potentsiaali vallapäästmine. Küll aga kindlasti ei olnud see üksnes selline demorünnak. Tegemist oli ka reaalse püüdega teatud sihtmärkidele kahju tekitada," lausus Mikser.

Sõjalise konflikti edasine kulg on ekspertide hinnangul Iisraeli kätes.

"Kahtlemata ka Iisrael tunneb ennast kohustatuna vastama. Mil viisil täpselt ja millises mahus, on keeruline öelda. Aga selge on, et tegemist on sellise spiraalina eskaleeruva olukorraga, mis kahtlemata ei pruugi olla saavutanud veel oma kulminatsiooni," rääkis Mikser.

Oidsalu sõnul on Iisraelil võimalus Iraani poliitilist olukorda destabiliseerida.

"Neil on võimalus Iraani poliitilist olukorda veel destabiliseerida, näiteks rünnates Iraani väheseid sadamaid ja pannes kogu majanduse sellega surve alla. Iraanil on veel nõrku kohti, näiteks veevarustus, millest nende majandus ka suuresti sõltub," ütles Oidsalu.

Teatud majanduslikke mõjusid on näha juba praegu. Pärast Iraani raketirünnakut tõusis hüppeliselt nafta hind.

Välispoliitika- ja julgeolekuekspert Raivo Vare sõnul nafta hind aga kõrgeks ei pruugi jääda.

"Ma arvan, et see kauaks ei jää, sest nii või naa mingisugune lahendus tuleb ja siis need hinnad lähevad jälle alla, sest maailma üldine nõudlus nafta järgi tundub, et on ikkagi langenud. See spekulatiivne hinnakasv on praegu seotud puhtalt pingete kasvuga ja sõjaohuga," rääkis Vare.

Vare lisas, et hoopis suuremat majanduslikku mõju näeb siis, kui konflikt laieneb ja Iraan otsustab sõjategevusse kaasata ka näiteks saudid. Täiemahulisest sõjast pole ükski pool aga jätkuvalt huvitatud.