FT: euroala eluasemehinnad kasvasid esimest korda aasta jooksul
Eluasemehinnad euroalal kasvasid teises kvartalis 1,3 protsenti võrreldes aastataguse perioodiga. Tegemist on esimese eluasemehindade kasvuga piirkonnas enam kui aasta jooksul, kirjutab Financial Times.
Eurostati neljapäeval avaldatud andmete kohaselt tõusid eluasemehinnad EL-is teises kvartalis 1,3 protsenti võrreldes aastataguse perioodiga.
Kasv järgneb neljale järjestikusele languskvartalile ning viitab sellele, et madalamad hüpoteeklaenude intressimäärad soodustavad kinnisvaraturu elavnemist piirkonnas, kirjutab FT.
Alates 2022. aasta algusest hakkasid eluasemelaenude hinnad tõusma, mille tõttu nõudlus Euroopa kinnisvaraturul langes.
Sel aastal on aga hüpoteeklaenude määrad langenud ootuste tõttu, et Euroopa Keskpank (EKP) langetab intressimäärasid. EKP hoiuste intressimäär on pärast juunis ja septembris toimunud langust 3,5 protsenti. Investorid ootavad ka järgmisel kuul veel üht veerandpunktilist määra alandamist.
"Eurotsooni eluasemehinnad hakkavad lõpuks taastuma," ütles investeerimisfirma T Rowe Price'i Euroopa peaökonomist Tomasz Wieladek. Ta lisas, et hüpoteeklaenude taskukohasus on oluliselt paranenud tänu stabiilsele tööturule ja kasutatava tulu suurele kasvule ning ka langenud energiahindadele.
ING-i ökonomist Franziska Biehl ütles, et lisaks madalamatele hüpoteeklaenude intressimääradele mõjutasid elamukinnisvarasektori taastumist ka kõrgemad palgad, mis ametliku statistika kohaselt kasvavad inflatsioonist kiiremini.
EKP kolmapäeval avaldatud eraldi andmed näitasid, et uute tehingute keskmine hüpoteegiintress langes augustis 3,7 protsendile. Eelmise aasta novembris oli see enam kui neli protsenti, 2022. aasta jaanuaris oli see aga 1,3 protsenti.
2022. aastast alustas keskpank intressimäärade tõstmist vastuseks inflatsiooni kiirele tõusule.
Eurotsooni inflatsioon langes aga septembris 1,8 protsendile. Tegemist oli kolme aasta jooksul esimese korraga, kui inflatsioon langes alla kahe protsendi. Kuna EKP siht on kaks protsenti, siis sillutab see teed intressimäärade suuremaks langetamiseks, kirjutab FT.
Konsultatsioonifirma Capital Economicsi ökonomist Andrew Kenningham ütles, et edasine hinnatõus on tagasihoidlik, kuna madalamad EKP laenukulud kajastuvad juba hüpoteeklaenude intressimäärades ja kuna eurotsooni laiem majanduslik taust on kehv.
"Me ei eelda, et eluasemehinnad tõusevad," ütles Kenningham. "Saksamaa on hädas konkurentsivõime langusega ja Prantsusmaal seisab ees kokkuhoiuperiood."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Financial Times