Päästeameti ja Kaitseliidu korraldatava õppuse tuum on piiriäärsete elanike viimine kujuteldavast ohupiirkonnast eemale, teatas päästeameti pressiteenistus laupäeval.  

Õppust viib päästeamet läbi väga tihedas koostöös Kaitseliidu, Naiskodukaitse, kohalike omavalitsuste, samuti politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse, sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Punase Ristiga ning selle raames evakueeritakse Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaalt umbes 800 inimest Viljandimaale.

Teiste riikide kogemus on näidanud, et evakuatsioon on kriisides üks olulisemaid elanikkonnakaitsemehhanisme, mille edukast toimimisest sõltub sadade ja tuhandete inimeste elu, selgitas amet oma pressiteates.  

Päästeameti Lõuna päästekeskuse juhi Tagne Tähe sõnul tuleb osata evakuatsiooni edukalt läbi viia näiteks ka näiteks suur- ja loodusõnnetuste puhul. "Kuid kahjuks on idanaabri käitumine viimastel aastatel näidanud, et peame olema valmis ka kõige tõsisemateks stsenaariumiteks. Kui oleme valmis halvimaks, oleme valmis kõigeks," märkis Tähe.

Lõuna päästekeskuse juht lisas, et ulatusliku evakuatsiooni õnnestumise üks eeldus on teadlikud ja valmistunud elanikud. "Reaalses kriisiolukorras on ülitähtis, et evakuatsiooni korraldust võetaks väga tõsiselt ning inimesed juba ette läbi mõelnud, milliseid varusid vajatakse ja kuhu saaks minna. Korralduse vaatest sõltub väga suur osa evakuatsiooni edukusest sellest, kui hea on erinevate asutuste koostöö. Seetõttu peamegi praktikas järgi katsuma, kus on koostöötugevused ning kus peame paremad olema," märkis Tähe.

Kaitseliidu lõuna maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Raul Kütt sõnas, et evakuatsiooniõppuse peamiseks eesmärgiks on harjutada kogu evakuatsiooniketi tööd võimalikuks sõjaliseks kriisiks valmistumisel. "Kuna tsiviilelanikkonna ulatuslik evakuatsioon mõjutab ühiskonda tervikuna, siis on evakuatsiooni olulisuse rõhutamiseks tarvis ametkondade üleselt, kohalikele omavalitsustele ja elanikkonnale tervikuna rõhutada kolme peamist eesmärki, miks me seda võimaliku sõjalise kriisi korral teeme: kaitsta tsiviilelanikkonda sõjategevuse käigus kaasnevate vigastuste ning kahjude eest, tagada oma üksuste tegevus- ja liikumisvabadus lahingualas ning vältida vastase kontrollitavale alale jääva tsiviilelanikkonna terroriseerimisi ning küüditamisi. Need ei ole pelgalt sõnad, vaid seda kõike on kinnitanud ka viimased kaks ja pool aastat Ukrainas," selgitas Kütt.

"Arvestades juba õppuse ettevalmistavas osas tehtut, saan öelda, et oleme erinevatel tasemetel üheskoos palju uut õppinud, mida me saame õppuse käigus praktikas kinnistada. Omalt poolt tänan kõiki kaasuvaid omavalitsusi, evakueeritavate rollimängijaid kui ka kõiki tublisid naiskodukaitsjaid, kes annavad oma vabatahtliku panuse meie laiapindse riigikaitse parandamisse," lisas kolonelleitnant Kütt. 

Õppus toimub paralleelselt 14 omavalitsuses. Päästeamet ja Naiskodukaitse avavad kokku seitse evakuatsioonikohta, kuhu viidud inimestele korraldavad Päästeamet ja Eesti Punane Rist elanikkonnakaitse ning esmaabi koolitusi.

Ulatuslik evakuatsioon tähendab päriselus tuhandete inimeste ümberpaigutamist turvalisemasse kohta, et kaitsta nende elu ja tervist. Riik võib selle välja kuulutada suure üleujutuse, tööstusõnnetuste, õhureostuse või sõjalise konflikti ohu korral, selgitas päästeamet. Amet rõhutas ka, et evakuatsioonikorralduse saabumisel tuleb seda viivitamatult täita, kuna selle ignoreerimine võib tähendada ohtu enda ja lähedaste elule, kuid ka võõraste inimeste elule.