Möödunud aasta 7. oktoobri terrorirünnak oli endise välisministri ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme Sven Mikseri (SDE) sõnul Iisraeli ajaloo üks verisemaid ja valitsus oli sunnitud sellele vastama üsna karmilt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda, et Iisraeli vastusest on tegelikult ikkagi vallandunud kümnete tuhandete hukkunutega ja tohutute purustustega humanitaarkatastroof Gazas võis karta, aga ei saanud kindlasti tingimata eeldada," ütles Mikser.

Nüüd on kätte jõudnud piirkonna pingete tõsine eskalatsioon. Mikseri arvates pole see veel haripunktis, sest Iraani hiljutisele raketirünnakule on Iisrael lubanud karmilt vastata. Seekordne samm on tõenäoliselt jõulisem kui aprillis.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik ütles, et rünnak võib tulla üsna pea.

"Mis see vastus täpselt on, kas see puudutab Iraani energeetikakompleksi, Iraani tööstust, Iraani tuumatööstust või ka Iraani revolutsioonilise kaardiväe juhte isiklikult, seda näitavad nüüd lähimad päevad, kuna üldine eeldus on, et see rünnak lähimate päevade jooksul tuleb," sõnas Kannik.

See aga võib omakorda sundida Iraani uuesti Iisraeli ründama. Mikseri kinnistusel on konflikti laienemises ja venimises oma ohud mõlemale riigile. Iraan pole sisepoliitiliselt kõige stabiilsem ja nende majandus on väga haavatav. Samas ei saa öelda, et Iisraeli õhukaitseressursid oleksid päriselt piiramatud.

"Ka Iisrael kindlasti ei peaks olema huvitatud sellest, et selline "raketipingpong" kestab nüüd kuid ja kuid, aga nagu olen ka ise varem öelnud, et tegelikult on võimalik ka selline soovimatu eskalatsioon, kus selline poliitiline imperatiiv kaalub üles ratsionaalsed kaalutlused," arutles Mikser.

Olukorra teravnemisel võivad ameeriklased oma huvide kaitseks astuda otsesemaid sõjalisi samme, kuid Mikseri sõnul ei soovi nad kindlasti minna Iraani territooriumile vahetult sõdima.

Samal ajal süveneb Euroopa avalikus arvamuses mure ja pahameel selle üle, et Iisrael põhjustab tsiviilohvreid lääne sõjalise toetuse abiga. Seetõttu survestatakse Iisraeli püsivat lahendust leidma, kuid siiani pole see mõju avaldanud.

"Nad ei näe mingit põhjust, miks nad peaksid ennast vaos hoidma. Nende kindel sõjaline eesmärk on kahjustada Hamasi ja Hezbollah´t nii palju, kui võimalik. Selles osas, ma arvan, nad erilisi järeleandmisi ei tee," lisas Indrek Kannik.

Samuti rõhutavad analüütikud, et Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu poliitiline tulevik sõltub väga palju selle sõja käigust, mistõttu ei pruugi ta ka isiklikult olla huvitatud kiirest rahust.