Kasahstanist tuleb üle 40 protsendi maailma uraanitoodangust, aga siiani seal veel aatomielektrijaama ei ole. Kasahhid suhtuvad tuumaenergiasse umbusklikult, sest Nõukogude Liit kasutas riiki tuumakatsetusteks ning see mõjus kohutavalt nii inimeste tervisele kui keskkonnale.

Kasahstan vaevleb aga energiapuuduses ja ostab praegu elektrit sisse, peamiselt Venemaalt.

Valitsus toonitab, et ainult tuumajaam suudab pakkuda elektrit koguses, mis kataks aasta-aastalt kasvava energiapuudujäägi.

Nädalavahetusel toimus võimude range kontrolli all niiöelda rahvahääletus. Populaarne blogija Vadim Boreiko tõdes juba enne referendumit, et  otsus tuumaelektrijaama ehitamiseks koos Venemaa riikliku Rosatomiga on president Kassym-Jomart Tokajevi büroos juba tehtud. Valimiskomisjoni teatel kiitiski ligi 70 protsenti elanikest tuumajaama rajamise heaks.

Riikliku elektrivõrgu endine juht Aset Naurõzbaev hoiatas, et isegi valitsuse välja pakutud hind - 10-12 miljardit dollarit on Kazahstani jaoks liiga kõrge ja tähendaks kas elektrihinna hüppelist tõusu või suurt riigipoolset subsideerimist.

Naurõzbaevi sõnutsi tuleks suurendada taastuvenergia tootmist - see oleks mitu korda odavam kui tuumaenergia. Teised vastased hoiatavad, et projekt muutub korruptsioonimagnetiks, nagu on läinud paljude teiste Kasahstani megaprojektidega, ja see ei võimalda tagada tuumaohutust.

Valitsus on aga kinnitanud, et projekti  üle valvavad rahvusvahelised organisatsioonid nagu näiteks Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ning see tagab nõuetele vastavuse ja vähendab korruptsiooniriski.

Tulevase tuumajaama asukohaks valitud Ulkeni asula elanikud loodavad töökohtade teket ja piirkonna arengut.

Tegelikult tegi energiaminister juba 1997. aastal ettpaneku aatomielektrijaama ehitamiseks, aga seda on takistanud rahapuudus ja ka intellektuaalomandi kaitse ebaselgus. Kõige suurem mure on siiski see, et Venemaa võib peale suruda tuumaleppe, mille tagajärjel jääks Kasahstani energiasektor pikaks ajaks finants-, tehnoloogilisse ja tarnesõltuvusse Venemaast.

Venemaa riiklik tuumaettevõte Rosatom on varem olnud vaikimisi Kasahstani tuumaprojektide partner ja suur osa riigi uraanivarudest on endiselt Rosatomi kontrolli all.

Lisaks Venemaale on kaalumisel Hiina, Prantsusmaa ja Lõuna-Korea, kes kõik on huvitatud Kasahstani uraanist. President Kassym-Jomart Tokajev on öelnud, et eelistab "rahvusvahelist konsortsiumi, mis koosneb tipptehnoloogiaga varustatud ülemaailmsetest ettevõtetest". Samas ei ole aga Venemaa praeguses olukorras kindlasti Prantsusmaa ega Lõuna-Korea ja tõenäoliselt ka Hiina jaoks ihaldusväärne partner.

Kasahstani valitsuse eesmärk on, et 2035. aastaks tuleks viis protsenti riigis tarbitavast elektrist  tuumajaamast.