Siseministeerium on teinud valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal sisserände piirarvuks 1298. Seaduse järgi ei tohi aastane sisserände piirarv ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 1. septembri seisuga on alaline elanikkond 1 298 064 inimest ja seega soovitab siseministeerium kasutada maksimaalset määra, mis seadusega lubatud.

Kuivõrd Eesti alaline elanikkond on viimaste aastatega kahanenud, on kahanenud ka sisserände piirarv. Näiteks aastal 2015 oli see 1322, aastal 2020 1314 ning mullu 1303 inimest. Samas on paaril viimasel aastal vaatamata piirarvu vähenemisele mõnikümmend elamisluba jäänud välja võtmata: mullu oli see arv 59, kolmel eelnenud aastal 30 kandis. Tänavu on vabade elamislubade arv eriti suur: 1. septembri seisuga on välja võtmata 292 tähtajalist elamisluba, neist 154 vabalt jaotamiseks, mis pole eraldatud kindlale sihtrühmale.

Siseministeeriumist öeldi ERR-ile, et huvi vähenemist tähtajaliste elamislubade vastu võib põhjendada viimaste aastate kriisidega: koroonapandeemia, majanduslangus ja Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu.

Piirarvu täitumise tippaastad olid 2016–2019, kui kvoot täitus täiel määral, seejuures iga aastaga üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–2022 jäi osa tähtajalisi elamislube andmata, anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload välja juba aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023. aasta kohta.

Kui osa piirarvu alla käivatest tähtajalistest elamislubadest on vabalt jagamiseks, siis ülejäänud on jagatud eri valdkondade vahel (loominguline töötaja, sportlane või treener, töötlev tööstus, ehitus, veondus, ettevõtlus, ajakirjandus). Näiteks 2021. aastal, mil kehtisid koroonapiirangud, jäi piirarvust andmata 29 tähtajalist elamisluba, millest 24 oli ette nähtud loomingulise töötaja töötamiseks etendusasutuses.

Mullu jäi piirarvust andmata 36 kindlale sihtrühmale mõeldud tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendusasutuses, neli töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, üks välislepingu alusel, viis ettevõtluseks ja 13 töötamiseks ajakirjanikuna.

Tänavu 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 292 tähtajalist elamisluba: lisaks 154 vaba jaotusega loale üheksa töötamiseks etendusasutuses, 20 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, kolm välislepingu alusel, 74 töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas ja 32 töötamiseks ajakirjanikuna.

Sisserände piirarv kehtib tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel. Samas on sätestatud hulk erandeid, millega tähtajalise elamisloa taotleja jääb piirarvust välja. Näiteks ei kuulu piirarvu alla Euroopa Liidu, USA, Jaapani, Ühendkuningriigi ja Šveitsi kodanikud; samuti ei kuulu piirarvu alla välismaalased, kes kolib siia abikaasa või lähedase sugulase juurde või asub siia elama püsivalt. Erandite alla kuuluvad ka välismaalased, kelle näol on tegu tippspetsialistiga või kes asub siia tööle ITK sektoris, iduettevõttes või õppejõuna või on tegu suurinvestoriga. Piirarv ei puuduta ka lühiajalist töötamist.

Kahanenud on ka elamisloa taotluste arv

Väiksemaks pole Eestis jäänud ainult sisserände piirarvu sees jagatavate ja kasutatud tähtajaliste elamislubade arv, vaid ka üldine elamislubade taotluste arv. Kui 2021 ja 2022 ulatus taotluste arv üle 10 000 ning mullu üle 9000, siis tänavu oli esimese kaheksa kuuga taotlusi esitatud 4702. Kui eeldada, et viimasel neljal kuul jääb taotluste arv kuu kohta samaks, siis oleks aasta lõpuks esitatud ligikaudu 7000 taotlust.

Näiteks mullu oli 1. septembriks esitatud 6382 tähtajalise elamisloa taotlust.

Vähenenud on nii töötamiseks kui ka ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv. Mullu oli 1. septembriks esitatud
2926 taotlust töötamiseks, tänavu on see arv 1929; ettevõtlusega tegelemise puhul on need arvud vastavalt 100 ja 70.

Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa väljaandmise otsuste koguarv kahanenud. 2020. aastal anti välja 8034 tähtajalist elamisluba, aastatel 2021 ja 2022 anti välja taaskord üle 9000 tähtajalise elamisloa, aga 2023. aastal anti välja 7691 tähtajalist elamisluba ning selle aasta 1. septembri seisuga on välja antud 3930 tähtajalist elamisluba.

Tänavu esimese kaheksa kuuga kuulus töötamiseks antud 1898 tähtajalisest elamisloast 2024. aasta piirarvu hulka 1009. 2023. aasta samal ajavahemikul kuulus 2627 tähtajalisest elamisloast 2023. aasta piirarvu alla 1246.