Siidoni kalurid on hädas, sest Iisrael hoiatas, et iga merele minev kalalaev või paat võib tule alla jääda. Kalurite ees on vastik dilemma, lähed merele, hukkud Iisraeli tules, jääd aga kaldale, oled varsti näljas ja viletsuses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eile tuli uudis, et kalapüük on keelatud põhjast lõunani. Me ei tohi merele minna,
ei kalda lähedale ega avamerele. Nemad keelasid ja meie jäime tööst ilma.
Oleme ilma tööta ja ilma palgata. Elame peost suhu, kui tööd on, saab süüa, kui pole, tuleb nälgida. Renti, vee- ja elektriarveid pole millegi eest maksta.
Kuidas me peaksime töötama? Mis meil teha?" rääkis kalur Mahmoud.

Kala on veel leivakõrvane, suuri probleeme on aga ka leiva ja leivavilja endaga. Gaza sektoris on juba täiemõõduline näljahäda. ÜRO toiduprogrammi juht Liibanonis Matthew Hollingworth aga tunnistab, et silmnähtavalt lähevad asjad Liibanonis sama rada ning protsess paistab nii pöördumatu, et ta ei saa sellele mõeldes öösel magadagi.

"Põllumajanduse seisukohalt, toidutootmise seisukohalt on erakordne mure Liibanoni võimekuse pärast ennast toita, 1900 hektarit põllumaad on riigi
lõunaosas aasta jooksul põletatud, peamiselt paari viimase nädala jooksul, 12 000 hektarit põllumaad ühes riigi kõige viljakamas piirkonnas on maha jäetud, kriis mõjutab tugevalt 46 000 talunikku," rääkis ta.

Nälg pole ainus häda, mis Liibanoni ähvardab. Ka elementaarsegi ravi kättesaadavus kahaneb samal ajal, kui vajadus selle järele sõja tõttu pidevalt kasvab.

Lõuna-Liibanonis on paari nädalaga raketitabamuse saanud või muudel sõjast tingitud põhjustel kinni pandud üheksa haiglat. Iisraeli relvajõud teatavad omaltpoolt, et üritavad tsiviilisikuid ja tsiviilobjekte võimalikult säästa, kuid lihtne see pole, sest sarnaselt Gaza sektoriga varjavad ka Liibanoni terroristid end tsiviiltaristu keskel ja kasutavad tavalisi inimesi kilbina.