Kohalikud moodustasid Viljandimaal varguste tõrjumiseks patrullrühma
Lõuna-Eestis on viimastel kuudel suurenenud varguste ja sissemurdmiste arv. Karksi-Nuia mehe eestvedamisel moodustati paarikümnest kohalikust koosnev vabatahtlik patrullrühm, kes loodab parandada piiriäärse piirkonna turvalisust.
Pimedatel sügisõhtutel veavad Eesti-Läti piirilt sõidukeid ja mootorpaate üle välismaa kurjategijad. Näiteks alles hiljuti Viljandist varastatud ATV-d jõudsid juba mõne tunni pärast Leetu.
Tänu GPS-seadmele sai Leedu politsei selle konkreetse varga kinni nabitud. Viljandi politseijuht Margus Sass tõdes, et augusti alguses hakkasid piirkonnas sagenema teated erinevatest vargustest ja sissemurdmistest.
"Invasioon välismaalt siia käib aastase lainena, aasta tagasi olid samamoodi majadesse sissemurdmised. Nii Läti, Leedu kui ka meie enda kurjategijad on aktiviseerunud, mulle tundub," ütles Sass.
Teisipäeva õhtul kogunes paarkümmend meest ja naist Abja Konsumi parklasse, et teha plaane, kuidas ise oma piirkonda turvalisemaks muuta.
"Leida inimesed Abja-Paluojast, Karksi-Nuiast; et oleks koordinaatorisikud, kelle kaudu käiks omavaheline suhtlus ja nende kodupiirkonnas olevad inimesed suhtleksid rohkem nendega. Sisuliselt ongi öine ringisõitmine, patrullimine. Muidugi, see on kõik vabatahtlik, omadest vahenditest. Kuidas keegi saab, ega see ei ole kohustuslik. Aga nagu näha, huvi on," rääkis Öise Vahtkonna eestvedaja, Karksi-Nuia elanik Tarmo Tõnisson.
Abja-Paluoja elanik Ivo ütles, et tunneb endas peidus olevat natuke Sherlock Holmesi ning soovib patrulliga liitudes anda oma panuse.
"Isiklikult (varguste laine puudutanud) ei ole. Ma ei ole saanud pihta kuna ma elan keset linna. Aga tuttavaid-sõpru on see küll puudutanud. Kui sügis jõuab, siis inimesed kolivad oma suvekodudest ära ja kui nad tulevad tagasi, siis ei ole enam tehnikat, ei ole murutraktoreid. Siis tõesti võib tuju ära minna. See on igasügisene probleem," lausus Ivo.
Samade meeste eestvedamisel tegutses vabatahtlik patrullrühm Mulgimaal ka kümmekond aastat tagasi. Tõnissoni sõnul aitasid toona varguste laine lõppemisele kaasa, samas tuleb seekord eelmise korra vigadest ka õppida.
"See asi läks natuke selles mõttes lappesse, et meil info ei liikunud. Siis me hakkasime üksteist jälitama kohati ja rajalt maha võtma. Ühesõnaga et seda enam ei juhtuks, et me ei hakkaks üksteist häirima ja segama," lausus Tõnisson.
"Ma kordasin üle ka selle, et meie soov on, et see oleks kõik koordineeritud ja selgelt juhitav. Seda lihtsam on meil seda olukorda heas mõttes ära kasutada ja suunata enda poolt infot neile ja nemad omakorda infot meile. See on kahesuunaline liiklus, mis peaks hakkama toimuma. Väga äge algatus, iga kodanikualgatus, mis tekib vabast tahtest, see on kõige suurem jõud mis, üldse olla saab," rääkis Sass.
Kui praegu on grupeering võtnud endale nimeks Öine Vahtkond, siis politseijuht soovitas meestel see ära muuta.
"See võib tekitada kahetisi arvamusi. Kindlasti on leebemaid ja ägedamaid nimesid, mis võtaks selle olukorra paremini kokku. Minu soovitus kindlasti, et see nimi võiks olla kuidagi leebem ja turvalisem," ütles Sass.
Toimetaja: Marko Tooming