Peterkop ütles augustis ERR-ile antud intervjuus, et ta on teinud peaministriga kokkuleppe, et ta veab enne lahkumist riigisekretäri kohalt valmisolekuseaduse (VoS) lõpuni.

Peterkop kinnitas neljapäeval, et kokkulepe peab ning ta ei kavatse varem ametist lahkuda.

"Kõik kehtib, mida varasemalt olen juba rääkinud. Olen ametis kuni asjad tehtud saavad, see tähendab käesoleva aasta lõpuni. Sealt edasist on hetkel keeruline kommenteerida," lausus ta.

Valmisoleku seadust, kus viiakse kokku praegused riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus, on mitu aastat valmistatud. Peterkopi sõnul on seadus peaaegu valmis valitsusele tutvustamiseks, teha on veel "nipet-näpet".

Peterkopil algas mullu detsembris teine viie aasta pikkune ametiaeg, sel suvel teatas ta aga, et lahkub ametist enne tähtaega.

Kes Peterkopi asemel riigisekretäri kohale asub, pole veel teada, kuid praegu on riigikogus vabariigi valitsuse seaduse muutmise eelnõu, millega kaotatakse praegu riigisekretärilt nõutav juriidiline kõrgharidus.

ERR on varem kirjutanud, et kui juriidilise kõrghariduse nõue kaotatakse, saab riigisekretäriks suure tõenäosusega politoloogia haridusega Keit Kasemets, kes praegu töötab kliimaministeeriumi kantslerina.

Eelnõu, millega muu hulgas muudetakse riigisekretäri haridusnõudeid ning loobutakse juriidilise kõrghariduse nõudest, on riigikogus praeguseks läbinud esimese lugemise, eelnõu teine lugemine peaks riigikogu suures saalis toimuma 14. oktoobril. Valitsus kiitis eelnõu heaks paar nädalat tagasi.

Kõrghariduse nõue jääb samas alles. Juriidilise hariduse nõudest loobumist põhjendatakse eelnõu seletuskirjas sellega, et riigisekretär on tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi, mitte ainult õigusalases vallas, vaid ka näiteks haldus-, juhtimis- ja poliitilises sfääris. "Seetõttu ei piirata eelnõu kohaselt riigisekretäriks sobivate isikute ringi edaspidi vaid juriidilist kõrgharidust omavate isikutega," märgitakse seletuskirjas.

"Riigisekretäri juriidilise hariduse nõudest loobumine ei ole valitsuse õiguspärast ja sujuvat otsusetegemist takistav asjaolu. Riigisekretär saab oma õigusalaste ülesannete täitmisel toetuda riigikantselei õigusekspertidele," lisatakse seletuskirjas.

Kehtiva vabariigi valitsuse seaduse järgi võtab riigisekretär sõnaõigusega osa valitsuse istungitest ning jälgib, et valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega, andes selle kinnituseks kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele ning valitsuse istungi protokollidele. Lisaks teeb riigisekretär kehtiva seaduse järgi peaministrile ettepanekuid ministri õigusakti peatamise ja kehtetuks tunnistamise küsimuste päevakorda arvamise kohta. Need on ülesanded, mille täitmise tagamiseks otsustati 1995. aastal kehtestada riigisekretärile juriidilise hariduse nõue.

Seletuskirjas märgitakse, et riigikantseleile pandud ülesanded on samas laia ampluaaga ega piirdu ainult juriidilise nõuandega.

Seadusemuudatused on eelnõu järgi määratud jõustuma uue aasta 1. jaanuarist.