Prantsusmaa on liiga suure  eelarvepuudujäägi pärast Euroopa Liidu (EL) menetluse all, aga võlakoormus üha kasvab. Barnier rääkis parlamendis kulude kokkuhoidmisest juba oktoobri algul uut valitsust tutvustades.

"Meie eesmärk on viia riik tagasi õigele trajektoorile, et eelarvepuudujääk oleks 2029. aastaks alla kolme  protsendi piiri, vastavalt Euroopas kokku lepitud kohustustele, märkis Barnier.

Vähemusvalitsus on nüüd eesmärgiks seadnud, et järgmisel aastal väheneb eelarvedefitsiit viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Teadaolevalt on uues eelarves kavas 20 miljardi euro ulatuses maksutõuse. Kuna uus valitsus on parlamendis vähemuses, on Barnier  parlamendiliikmete toetuse tagamiseks lubanud, et maksutõusud kehtivad maksimaalselt kaks aastat, puudutades vaid 0,3 protsenti ehk kõige jõukamat osa ühiskonnast ja ligikaudu 300 ettevõtet, mille aastane tulu on üle ühe  miljardi euro. 

Valitsus kavatseb muuhulgas tugevamalt maksustada fossiilkütustega sõidukeid. Autotööstus on selle vastu häälekalt protesteerinud ning Lennutranspordi Assotsiatsioon hoiatas, et see toob kaasa katastroofi nii tööhõivele kui sektori kasvule.

Kulusid on kavas kärpida 40 miljardi euro ulatuses. Ligi pool sellest tuleb ministeeriumide eelarve kärpimisest ja ülejäänud osa kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustussüsteemi kärbetest.

Barnier plaani kohaselt ei jää puutumata ka pensionärid. Kavas on inflatsiooniga seotud pensionitõus ära jätta. Näiteks selle aasta jaanuaris tõusid pensionid 5,3 protsenti, samas kui töötavate inimeste palk samas tempos ei tõuse.

Ka majandusteadlased märgivad, et kui Prantsusmaa tahab tõesti oma ülepaisutatud avaliku sektori kulutusi kontrolli alla saada, tuleb kärbetesse kaasata ka beebibuumi ajal ehk aastatel 1946–1964 sündinud põlvkonnad.

Nooremad maksumaksjad kurdavad üha sagedamini "buumerite" üle, kes keelduvad koormat jagamast. Sotsiaalmeedias on ilmunud karikatuure, kuidas pensionärid lõbusõitudel elu naudivad, samal ajal kui nooremad maksumaksjad rügavad. Samas pole pensionide kallale minekule lihtne parlamendis toetust saada, sest poliitikud teavad väga hästi, et just vanemad inimesed käivad usinalt valimas.

Barnier on öelnud, et pensionitõus võib siiski tulla, kui opositsioon pakub välja oma ideed kulude vähendamiseks.

Marine Le Pen soovitas vähendada toetusi valitsusvälistele organisatsioonidele, mis tema sõnul abistavad sisserändajaid. See annaks aga vaid 750 miljonit eurot kokkuhoidu aastas. 

Endine minister Gerald Darmanin tegi ettepaneku vähendada ringhäälingu rahastamist ja pikendada praegust 35-tunnist töönädalat. Ka see ei annaks märkimisväärset rahalist kokkuhoidu.

Barnier teab samuti, et tema valitsuse saatus on parlamendi kätes. Viimased parlamendivalimised võitnud vasakpoolne ühendus Uus Rahvarinne püüdis juba valitsusele umbusaldust avaldada, aga see ei läinud korda, tänu paremäärmuslikuks peetavale Marine Le Peni erakonnale. 

Samas on peaministril ilmselt keeruline võita ka president Emmanuel Macroni tsentristlikku koalitsiooni kuuluvate parlamendiliikmete toetust. Kuigi nad üldiselt toetavad uut peaministrit , ei meeldi neile jõukamate prantslaste suurem maksustamine. Nende sõnul takistab selline poliitika majanduskasvu.

Seega seisavad kõik suuremad parlamendifraktsioonid raske valiku ees, kas toetada Barnier' valitsuse tegevuskava või riskida uue poliitilise ummikseisuga.