Narvas avastati ehitustöödel mitusada aastat vana kalmistu
Narvas avastati ehitustöödel mitusada aastat vana kalmistu. Tegemist on väärtusliku leiuga, sest rootsiaegse Narva eeslinnu on seni vähe uuritud.
Vestervalli tänava lõpus on sõjaeelsest Narvast säilinud vaid endine aidahoone, kus praegu paikneb muuseumi kunstigalerii. Seda, et seal kusagil veel ka vana kalmistu asub, ei osanud keegi oodata. Vanalinnas kaevates peab alati arheoloog kõrval olema, kuid seekord läks midagi viltu ja ekskavaatori koppa ei jõutud õigel ajal seisma panna.
"Paraku siin juhtus niimoodi, et arheoloogi ja ehitaja kommunikatsioon oli kehv. Ja tulid matused välja. Meie oleme siin Tartu Ülikoolist ja päästame, mida päästa annab. Siin me näeme, et kopp on läbi kaevanud, profiilist ripuvad luud välja ja me üritame välja puhastada ja vaadata läbi selle pinnase, mis on siin välja tõstetud, et saada kõik need luud kätte. Ja siia on maetud naisi, lapsi, mehi, kõiki vanusegruppe," lausus luu-uurija Martin Malve.
Malve hinnangul on tegemist 17. sajandi kalmistuga, kuid täpsemalt saab seda öelda siis, kui tänavakatte alt leitud luid Tartu Ülikoolis uurima hakatakse. Tegemist on väärtusliku leiuga, kuna varauusaegse Narva elanike, nende tervise ja toitumisharjumuste kohta infot eriti pole. Samamoodi napib teavet Narva eeslinnade kohta.
"Neid põletati maha enne sõdu või mingisuguseid rünnakuid, lihtsalt et põhilist linna kaitsta. Aga nendest ei jäänud väga suuri jälgi. Maa sees on muidugi jäljed säilinud. Juhuslikult võivad need tööde käigus välja tulla, täiesti üllatuslikes kohtades, nagu ka praegu," ütles Narva muinsuskaitseinspektor Madis Tuuder.
Piirilinna eripäraks on matmispaikade rohkus. Narvas on peidus kalmistuid alates keskajast kuni teise maailmasõjani. Arvatakse, et järgmine suurem leid, keskaegne kalmistu, ootab arheolooge raekoja vastas paikneval krundil.
Toimetaja: Marko Tooming