Elektrilevi OÜ palus õiguskantsleril hinnata, kas konkurentsiamet järgis hea halduse tava, kui ületas võrgutasu kooskõlastamisel seadusega määratud menetlustähtaega.

Seaduse kohaselt peab konkurentsiamet kooskõlastama võrgutasu 90 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist, erandjuhul võib tähtaega pikendada 180 päevani. Elektrilevi OÜ võrgutasu kooskõlastamise menetlus kestis aga 554 päeva.

"Menetlustähtaja sedavõrd ulatuslik ületamine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Kuigi seadus lubab tähtaega pikendada ja peatada, tuleb eesmärgiks võtta menetlus lõpetada seadusega ette nähtud aja jooksul," sõnas Madise kirjas Elektrilevile.

"Vastasel juhul muutub seadusega määratud menetlustähtaeg sisutuks, kuna menetluse käigus võib alati ilmneda uusi asjaolusid, mis peatavad tähtaja kulgemise ja lükkavad otsuse tegemist edasi," lisas Madise.

Madise sõnul võib peale selle pikaleveninud menetluse jooksul algse taotluse aluseks olnud olustik muutuda ja tekkida vajadus taotlust uuesti muuta. See võib kaasa tuua veelgi pikema viivituse, mis paistab justkui taotleja enda põhjustatud.

Madise leidis, et konkurentsiametil peab olema piisavalt võimekust neid nõudeid ja põhimõtteid järgida.

"Selline võimekus tuleb tagada konkurentsiametil, kuna võrguettevõtja maksab ka märkimisväärse suurusega järelevalvetasu, mis ongi kehtestatud selleks, et konkurentsiameti võimekust suurendada," märkis Madise.

Konkurentsiameti selgituste järgi oli Elektrilevi OÜ võrgutasude kooskõlastamise menetlus ajamahukas mitmel põhjusel. Üks põhjus, miks taotluse kooskõlastamine oli ajamahukas, tulenes kiirest hinnakasvust.

2022. aasta lõpus ja prognoositult ka 2023. aastal oli tarbijahinnaindeksi kasv tavapäratult suur. Selgitamaks, kas ka võrguteenuse osutamiseks vajalikud kulutused on põhjendatud, oli vaja Elektrilevi OÜ tegevuskulusid põhjalikumalt analüüsida.

Teiseks olid konkurentsiamet ja võrguettevõtja eri meelt ka võrgutasude arvestamisel aluseks võetud võrgukadude kulus. Taotlus oli koostatud 2022. aasta elektrienergia hindu arvestades, kuid 2023. aastal elektrienergia hind langes ning tegelik kaoelektri kulu oli väiksem. Ka sellise erimeelsuse ületamiseks kulus aeg.

Kooskõlastusele kulus rohkem aega ka selle tõttu, et võrguettevõtja muutis menetluse vältel oma töökorraldust ja nii oli vaja kontrollida nende ümberkorraldustega kaasnevate kulude põhjendatust. Varem võrgutasu kooskõlastades selliseid asjaolusid ei olnud ja nii tuli prognoositud kulude
põhjendatuse kontrollimiseks küsida uusi selgitusi, millele vastamiseks kulus võrguettevõtjal hulk aega.

Elektrilevi OÜ on jaotusvõrguettevõtja, kelle võrgupiirkonnas asub suurem osa Eesti elektrienergiatarbijaid ja sellel on oluline sotsiaalmajanduslik mõju. Seega pidas konkurentsiamet oluliseks kõiki taotlusega seotud asjaolusid põhjalikult kontrollida ja analüüsida, sõnas konkurentsiamet.

Alates 1. oktoobrist 2024 tõusid Elektrilevi võrgutasud keskmiselt 7,1 protsenti ja keskmine tariif hakkas olema 4,4 senti kilovatt-tunni eest.

Elektrilevi teatel on hinnatõus on põhjustatud elektrivõrgu hoolduskulude, remondi ja rikete likvideerimise kulude ning teiste tegevuskulude suurenemisest.