Eestis on üle 20 aasta kehtinud käibemaksuvabastus kõigile tervishoiuteenustele, ka neile, mis on tehtud esteetilistel põhjustel. Eelmise aasta lõpus sai mõni erakliinik maksuametilt kirja, kus paluti öelda, millised protseduurid on ravi eesmärgil ja millised esteetilistel põhjustel.

"Meie sellise määratlusega nõus ei olnud, palkasime endale appi advokaadid ja oleme vaielnud selle üle maksuametiga, rahandusministeeriumiga. Oleme praegu saanud sellise vastuse, et tõesti meie seadusandluse mõistes on ka esteetilise meditsiini teenus, esteetilise kirurgia teenus raviteenus, mis ei kuulu käibemaksustamisele," selgitas plastikakirurgia seltsi president Pille Kirjanen.

Regulatsioon on pärit 2002. aastast, aga aastate, kui mitte kümnete tagant on pärit ka eurodirektiiv, mille üle praegu vaidlus käib.

"Aeg-ajalt selgub ikkagi, kui seadust rakendatakse, et võib-olla kõik ei ole meie seadustes samamoodi nagu Euroopa direktiivides ja praegu on olukord, kus meie seadus on lahkem kui Euroopa direktiiv ja lubab käibemaksuvabastust kõigile tervishoiuteenustele," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Asekantsleri sõnul ei ole tegu riigieelarve täitmiseks mõeldud sammudega, vaid nii soovitakse vältida Euroopa Komisjoni võimalikku rikkumismenetlust. Liivamägi kinnitas, et Euroopa Komisjonilt ei ole rikkumismenetluse kohta praeguseks viiteid tulnud, kuid Eesti soovib seda ennetada.

Direktiivi kohaselt võib käibemaksuvaba olla haiguste ennetamiseks, tervise säilitamiseks ja parandamiseks tehtud protseduurid. Liivamäe sõnul ei peaks maksuamet või rahandusministeerium hakkama määrama, kas konkreetne protseduur neile tingimustele vastab.

Tohtrite sõnul on vahet teha väga keeruline, kui mitte võimatu.

"Meditsiinis põhineb paljuski kokkulepetel ja kui meil ei ole kokkuleppeid, kui meil puudub määratlus, mis on meditsiiniline ja mis mitte, siis on väga raske seda eraldi dokumenteerida või patsiendi käest suunatud küsimusi küsida," ütles Kirjanen.

Kui rahandusministeerium käibemaksuseadust muuta ei plaani, siis ka sotsiaalministeerium ei näe vajadust defineerida esteetilisi protseduure, et neid saaks maksustada.

Patsientide jaoks tähendaks maksustamine hinnatõusu.

"Kõikides nendes riikides, kus käibemaksuga on need teenused maksustatud ühel või teisel viisil, on hinnad selgelt tõusnud. Kas nüüd päris suurusjärgus viiendiku osas, aga selgelt ülespoole," ütles Kirjanen.

Kui praegu vaidlevad käibemaksu üle ilukirurgid, siis sama vaidlus võib ees oodata ka teisi erialasid, näiteks hambaarste, sest ka hammaste valgendamine on esteetiline protseduur. Rahandusministeerium tahab oma ettepanekutega välja tulla järgmise aasta esimeses pooles.