"Impulss": kas Eesti peaks nügima ukraina mehi Ukrainasse rindele?
ETV saade "Impulss" arutas, kuidas Eesti riik ukrainlasi kohtleb ja kas kuhugi tuleks tõmmata meie külalislahkuse piirid. Kas ukraina meestel, kel puudub sõjaväepilet, tuleks pikendada elamisluba või mitte?
Eesti ukrainlaste elu lahkasid filmimees ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag, disainer ja Vabaduse kooli õpetaja Oksana Tandit, dokumentalist Vahur Laiapea ning riigikogu liige Tõnis Lukas (Isamaa).
"Sellises sõjas, nagu on Ukrainas, on vaja rohkem inimesi kui vabatahtlikud sõdurid," ütles Raag.
"Mina tean õige mitut ukraina meest, kes on läinud Ukrainasse ja sõdib seal armees. Tean ka mitut meest, kes töötavad seal vabatahtlikuna ja aitavad armeed. Me ei saa rääkida Eestis elavatest Ukraina meestest kui kodumaa põlguritest," ütles Raag.
"Kui Ukrainas rääkida sealsete sõjaväelastega, siis nad suhtuvad kriitikaga nendesse sõjaväelastesse, kelle on riik saatnud sinna väevõimuga. Oma vaimsetelt eeldustelt nad ei sobi, siis nad muutuvad ohuks teistele seal sõjaväes, kui nad ilma väljaõppeta seal midagi teevad," rääkis Raag.
"Sõdurid ütlevad, et nad tahavad igal juhul pigem vabatahtlikke, pigem neid, kes on teadlikumalt vastu võtnud selle otsuse ja tegelevad motiveeritumalt väljaõppega. Ja motiveeritumalt vaatavad, mis seal lahinguväljal tegelikult toimub," rääkis Raag.
"Ukraina on liitlane ja minu meelest pole õige vaadata neid otsuseid, mida ühiskond langetab, valede otsustena. Ukrainal on õigus ennast kaitsta ja selleks on tal inimesi vaja. Seda me peame soodustama ja elamisloa mittepikendamine on üks viis seda teha," ütles Lukas.
"Oluline on kodanikukasvatus – et igas koolis oleks riigikaitseõppe kursus. Soovi ja tahet oma riiki kaitsta tuleb lapsepõlvest õpetada," sõnas Tandit.
"Kui Ukraina kodanikest mehed elavad Eestis, siis peaks Ukraina tegema nende hulgas selgitustööd, sellega ei peaks Eesti riik tegelema. Need inimesed tulid Eestisse, sest lootsid siin saada kaitset, armee pole kõigi jaoks," rääkis Tandit.
"Kui sõda jääb kestma ja su sõbrad on hukkunud ja sa tead, et rindele minnes su ellujäämise võimalus on 50 protsenti. Noored inimesed tahavad elada. See on selge tahe elada, mitte lasta ennast maha tappa. Kuigi isamaalisus peaks selle juures appi tulema, aga väga vähe on neid inimesi, kelle puhul isamaalisus ületab ellujäämise soovi," rääkis Laiapea.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueerisid Joosep Värk ja Anna Pihl
Allikas: "Impulss"