Kõigist Eesti elanikest 53 protsenti sooviks järgmise USA presidendina näha demokraat Kamala Harrist ja 19 protsenti vabariiklast Donald Trumpi. 28 protsenti vastanutest jäi erapooletuks.

Läti elanikest eelistaks Harrist 46 protsenti ja Trumpi 21 protsenti. Erapooletuks jäi 33 protsenti Läti vastajatest.

Leedu elanikest oli toetus Harrisele koguni 70 protsenti ja Trumpile 14 protsenti. 15 protsenti jäi erapooletuks.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog rääkis "Terevisioonis", et Eesti ja Läti elanike mõnevõrra väiksem toetus Harrisele on seotud muust rahvusest elanike suurema osakaaluga rahvastikus.

"Kui võtta ainult eestlastest vastajate toetus, siis Harrist toetas 66 protsenti ja Trumpi 16 protsenti. See on samas suurusjärgus Leedu tulemustega," selgitas Voog.

Muust rahvusest Eesti elanikest pea pooled ehk 47 protsenti jäi erapooletuks või ei osanud avaldada arvamust. Eelistuse omajatest oli toetus Harrisele ja Trumpile sisuliselt võrdne - toetusprotsendid vastavalt 27 ja 25.

Isamaa valijad eelistavad Harrist, EKRE omad Trumpi

Kantar Emor tõi välja ka vastajate erakondliku eelistuse ja USA presidendi eelistuste vahelise seose.

Kui valdavalt toetatakse Harrist (kõige enam eelistavad teda Reformierakonna valijad), siis selles küsimuses eristuvad kolme erakonna eelistajad.

"EKRE ning Eesti Rahvuslasete ja Konservatiivide hulgas on Trumpi toetajaid ligi 70 protsenti, ent ka Keskerakonna toetajad eelistavad Harrisele Trumpi. Tasub ehk märkida, et Isamaa kui konservatiivse erakonna toetajad eelistavad siiski ülekaalukalt Kamala Harrist," tõdes Voog.

Pea kaks kolmandikku vastajatest leiab, et Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel on oluline mõju nende riigi (Eesti, Läti või Leedu) majandusele, kaubavahetusele ja rahule. Neid, kes ei usu, et sel oleks mingitki mõju, on alla viie protsendi.

Uuringus küsiti ka seda, kas Ameerika Ühendriigid peaksid Ukrainat oma ressurssidega rohkem aitama. Nii Eestis (48 protsenti), Lätis (43 protsenti) kui ka Leedus (49 protsenti) oli kõige suurem osakaal neid, kes leidsid, et abi tuleks suurendada.

"Siingi on selgelt näha rahvuslikud eripärad: eestlaste seas leiab 61 protsenti vastanutest, et Ameerika Ühendriigid peaksid eraldama rohkem vahendeid Ukraina abistamiseks ning vaid viis protsenti pooldaks abi vähendamist. Samas muust rahvusest vastajate seas toetab abi suurendamist viiendik ning vähendamist peab õigeks sammuks 41 protsenti. Sama erisust rahvusest lähtuvalt on näha ka Lätis," lausus Voog.

Kõigi Balti riikide vastajad arvavad, et Ameerika Ühendriikide positsioon maailmas suureneb või jääb samaks, kui Kamala Harris saab presidendiks. Donald Trumpi valimise korral leitakse, et nende positsioon nõrgeneb.

Kantar Emori uuringu andmed põhinevad esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebi teel perioodil 19.-26. september. Küsitleti kokku 3160 Eesti, Läti ja Leedu elanikku vanuses 16+.