Pärnu jõe suudmealal on viimastel kuudel näha ohtralt harrastuskalureid. Ilusa ilmaga võib paate olla lausa sadakond. Käimas on aktiivne kohapüük ja kalurite Raineri ja Erkki hinnangul on koha jões palju.

 "Kuus-seitse kala on sumbas, et kala on palju praegu jões. Tundub, et siin on ikkagi kala seis on paremaks läinud," rääkis harrastuskalur Rainer.

"Viimased aastad on nagu jõkke tekkinud seda koha väga palju aasta läbi," sõnas harrastuskalur Erkki. "Jões on koha ilus suur, et väikest koha jões nagu naljalt landi otsa ei jää."

Samal ajal on aga kutseliste kalurite saak Pärnu lahest pea olematu. Kogenud kalurite sõnul sai aastate eest koha lahest kätte ka sügiseti, täna enam mitte. Kevadel ei tohi püüda kudeaja piirangu tõttu. Ainuke aeg püüda ongi talvel.

"Saagikuse muutus on drastiline. Tänasel päeval me koha ei püüa ja selleks me nagu otseselt välja ka ei lähe, et need, mis kogused talvel tekivad, need turustatakse ära muudes kanalites, tööstusesse ka need kilod ei jõua," ütles kutseline kalur Madis Merirand.

Kalurid arvavad, et koharohkus jões võib tulla Sindi paisu lammutamisest ja koha vähesus lahes kunagisest sadama-ala süvendamisest. Mereinstituudi sõnul ei ole aga kumbagi väidet teaduslikult uuritud.

Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika nõunik Kaire Märtin ütleb, et koha võib jões olla rohkem küll, kuid selle täpset põhjust on keeruline öelda. 

"Kas on tegemist ikkagi varu ümberpaiknemisega, kas on siis kala rohkem seal noh, läinud siis sinna Pärnu alamjooksule või siis ongi tegemist tegelikult ka varu paranemisega," lausus Märtin.

Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhi Redik Eschbaumi hinnangul võib aastaid kehvas olukorras olnud koha seis tänu seatud püügipiirangutele olla siiski veidi paranenud.

"Senisest rohkem on teda nüüd merre jäänud ja ma arvan, et selle tõttu on ka suurenenud koha arvukus ja selle tõttu on teda ka rohkem Pärnu jões," ütles Eschbaum.

Vaatamata sellele pole see Eschbaumi hinnangul piisav, et tulemus kajastuks kutseliste kalurite saagis. Harrastajate hea saagikus võib Eschbaumi hinnangul tulla ka paranenud tehnoloogiast.

"Harrastuspüügi meetodid on üha paremaks läinud. Harrastajatel on kasutada nüüd uued, sellised mänguasjad, mis on live-sonarid siis, et neil on väga lihtne seda kala üles otsida," rääkis Eschbaum.

Samas selliseid andmeid, mis kinnitaks, et harrastajad püüavad koha varasemast oluliselt rohkem või kutselistest rohkem, ministeeriumi sõnul praegu ei ole.

"Praegu on tegelikult natukene liiga vähe infot, et saaks teha mingisuguseid järeldusi ja öelda, aga üks asi küll, mida me oleme mõelnud ja mida ka teadlased on juba varasemalt soovitanud, et siis kala trollimine ehk siis selle landi vedamine paadi järgi on küll selline asi, mida me siis järgmisel aastal kavandame piirata ehk siis keelustada Pärnu lahel," sõnas Märtin.