Komisjoni istungile on kutsutud õiguskantsleri asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel ja õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik Vallo Olle, justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko ning siseministeeriumi nõunik Kristen Kanarik.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase (Eesti 200) sõnul soovib komisjon arutada, kuidas teha Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda ja muutunud julgeolekuolukorda arvestades muudatusi inimeste ringis, kes saavad Eestis kohalike volikogude valimistel hääletada.

"Avalikul istungil arutame, kuidas oleks võimalik võtta valimisõigus kolmandate riikide, eelkõige agressorriikide Venemaa ja Valgevene kodanikelt või ka kodakondsuseta inimestelt ning kas selleks on vaja muuta põhiseadust," ütles ta.

Kehtiva seaduse kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad 19. oktoobril 2025.

Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et ajanappuse tõttu on vähetõenäoline kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse võtmine järgmisel aastal toimuvateks Eesti kohalike omavalitsuste valimisteks.

Seeder rääkis, et nii Isamaa, Reformierakond, Eesti 200 kui ka EKRE on deklareerinud, et toetavad kolmandate riikide kodanike KOV valimiste hääleõiguse võtmist. "Ja kui me teame riigikogu koosseisu, siis nendel neljal fraktsioonil on riigikogus suur enamus ja võimalus seadust muuta," ütles Seeder.

Seeder märkis, et ekspertidel on erinevad arvamused, kas hääleõiguse võtmiseks piisab ainult seaduse muutmisest või on vaja ka põhiseadust muuta, kuid tõdes, et ajalise piirangu tõttu ei ole põhiseaduse muutmine enne järgmisi KOV valimisi enam teostatav. Ta lisas, et kui järgmisteks valimisteks seadusemuudatus ei jõustu, siis Isamaa töötab edasi, et see jõustuks enne 2029. aasta KOV valimisi.