Iisrael ründas nädalavahetusel Liibanonis mitmeid mikrolaenupanga Al-Qard Al-Hassan kontoreid.

Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Daniel Hagari ütles esmaspäeval, et Iisrael andis pühapäeva õhtul löögi rohkem kui 20 Hezbollah'ga seotud finantsobjektile, sealhulgas Al-Qard Al-Hassani kasutatud maa-alusele sularaha- ja kullahoidlale.

Liibanoni finantsasutuste pommitamine viitab võimalikule Iisraeli kampaaniale, mis läheb palju kaugemale riigi algsest eesmärgist tuua oma tsiviilelanikud ohutult tagasi Põhja-Iisraeli aladele, märgib väljaanne.

Uus võimalik eesmärk on nõrgestada Hezbollah'd kui sotsiaalset ja poliitilist liikumist.

Esmaspäeval määratles Iisraeli valitsus panga terroriorganisatsiooniks, mida riigi sõnul kasutatakse relvaostude rahastamiseks ja Hezbollah' raha hoiustamiseks.

Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant ütles, et panga määratlemine terroriorganisatsiooniks on osa laiemast kampaaniast, mida juhib Iisraeli kaitseamet ja mis on suunatud Hezbollah' ja teiste terroriorganisatsioonide majandusressursside hävitamiseks.

Liibanoni rahandus- ja julgeolekueksperdid väidavad, et pank on eelkõige oluline Hezbollah' mõju sümbol šiiitlike moslemite seas, mitte aga poliitiline ja sõjaline rahaallikas.

"See lööb kiilu – see ründab rohkem nende toetajaskonda kui häirib organisatsiooni rahastamist," ütles Liibanoni majandusteadlane Dan Azzi.

Rünnakud pangale järgnesid Iisraeli sõjaväe laiaulatuslikule rünnakulainele, mis on mõjutanud peamiselt Liibanoni šiiite, kes moodustavad suurema osa Hezbollah' toetaskonnast.

Liibanoni valitsuse teatel on pärast seda, kui Iisrael septembris rünnakuid hoogustas, kodudest pidanud lahkuma rohkem kui miljon inimest. Liibanoni terviseministeeriumi andmetel on pärast Iisraeli ja Hezbollah' vahelise sõja algust eelmisel aastal hukkunud üle 2400 inimese, enamik neist alates septembrist.

Al-Qard Al-Hassan on 1980. aastatel asutatud USA sanktsioonide alla kuuluv pank, mis pakub Liibanoni šiiitide kogukonnale finantsteenuseid, sealhulgas intressivabasid laene ning sularahaautomaatide sisse- ja väljamakseid.

Vabaühendusena registreeritud Al-Qard Al-Hassan on Hezbollah' sotsiaalteenuste ja majanduslike huvide võrgustiku sümbol, mis hõlmab ka meditsiinilist heategevusorganisatsiooni ja ehitusettevõtet.

Pärast rünnakuid on pank püüdnud hoiustajaid rahustada.

"Põhimõtteliselt on kõik säästud turvatud," ütles pangaga seotud inimene.

Pank tõusis Liibanonis esile pärast riigi 2019. aastal alanud majanduskriisi, milles kohalik valuuta kaotas USA dollariga võrreldes umbes 97 protsenti oma väärtusest. Kriis tõukas pool riigist vaesusesse.

Panga vahendid koosnevad suures osas väikestest hoiustest inimestelt, kes pandivad kulda või pereehteid.

Kuigi Iisrael ütles, et sissetung Liibanoni piirdub mitmete "sihipäraste rünnakutega" Lõuna-Liibanonis, näib kampaania üha enam laienevat. Iisraeli kõrge luureametnik ütles pühapäeval, et löögid pangakontorite vastu on peamiselt suunatud Hezbollah' ja šiiitide kogukonna vahelise usalduse lõhkumisele.

Iisraeli julgeolekuametnik ütles, et Hezbollah', kui poliitilise ja sotsiaalse liikumise, täielik lammutamine ei ole ametlikult Iisraeli sõja eesmärk.

"Rünnak pangakontorite vastu näitab, et kampaania eesmärk on Hezbollah' nõrgendamine kõigil rinnetel. Majanduslik osa on selles kesksel kohal, kuid mitte ainus," ütles Tel Avivis asuva Iisraeli Rahvusliku Julgeolekuuuringute Instituudi vanemteadur Yoram Schweitzer.

Rünnakud Hezbollah' majandusinstitutsioonide vastu võivad rühmitust tulevikus mõjutada, kui kogukonnad hakkavad sõjast laastatud alasid üles ehitama. Pärast viimast täiemahulist sõda Iisraeli ja Hezbollah' vahel 2006. aastal aitasid rühmituse ettevõtted üles ehitada Lõuna-Liibanoni ja Beiruti lõunapoolseid eeslinnasid.

Seekord on ülesehitamine suurem väljakutse, sest Pärsia lahe Araabia riigid ei kavatse seda rahastada. Riigid on keeldunud Liibanoni toetamisest alates majanduskriisist – osaliselt korruptsiooni, kuid ka Iraani ja Hezbollah' mõju tõttu riigis.