Kui 2021. aasta märtsist 2023. aasta märtsini kerkisid ehitushinnad rohkem kui kolmandiku, siis viimase pooleteise aasta vältel on hinnatõus raugenud. Kolmandas kvartalis kerkisid ehitushinnad aastatagusega võrreldes vaid 1,8 protsenti.

"Materjalide hinnad on odavnemas juba natuke aega. Hinnatõus oli eelkõige materjalides, tööjõud ja masinad järele ei tulnud. Nüüd materjalide hinnad on odavnemas ja tööjõud on endiselt kallinemas, sest palgasurve on suur, inimesed soovivad rohkem palka saada," selgitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Nõudlust ja koos sellega hindu küttis tagant ka ootus, et hinnad kasvavad veelgi ning seega osteti kinnisvara kokku.

"Eks need projektid, mis praegu valmis saanud, on alustatud märksa varem. Kaks aastat tagasi kopp maasse löödud ja veel varem on ta paberi peal. Praegu on uute ehituste mahud väiksemad, uusi projekte võetakse ette palju ettevaatlikumalt, mõeldakse läbi, lükatakse edasi, sest kui vana ei ole maha müüdud, siis on uut raske ette võtta," rääkis Uusküla.

Nüüd on ehitusmahud juba rohkem kui poolteist aastat languses ja lähiajal trendimuutust ei paista.

"Meil on jätkuvalt majanduslangus üldises plaanis ja kinnisvara ja ehitussektoris mingit elavnemist oodata ei ole. Pigem, kui me majanduslanguse saame pidama mingil hetkel, siis sealt aasta-poolteist kulub, et hakkaks ehitussektoris mingi elavnemine. Tänase seisuga me ehitusturul oleme põhja poole alles liikumas. Mahud on kahanenud, kahanevad veel, keerukad ajad tulevad," ütles Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak.

Pohlak märkis ära riiklike tellimuste vähesuse. "Võrreldes eelmise kriisiga teeb rõõmu see, et meil on eratellijad suhteliselt aktiivsed ja nuputavad, kuidas ikka ehitada. Riigisektor on, kui Rail Baltic välja arvata, endiselt küllaltki passiivne," tõdes ta.

Teise suure ehitusettevõtte Merko Eesti juhi Jaan Mäe sõnul on aga just eratellijad praegu ettevaatlikud.

"Praegu me vaatame oma hangete portfelli ja tööd on tegelikult üksjagu. Vedajateks on Rail Baltic, kaitserajatiste osas on hankeid, on ka eratellijate hankeid," ütles Mäe.

"Eratellijad on väga mõtlikud enne investeerimisotsuse tegemist ja paljud objektid, mis on hangetes, lükkuvad edasi," lisas ta.